Horvaatiasse.

Väljavõtteid puhkusepiltide kirjeldustest.

21.06.2017
Oi mis jõhker sõitmine täna tehtud sai. Kohalik aeg näitab veel napilt 21. juunit, kodus on juba uus päev käes. Läbitud sai Läti, Leedu ja peaaegu ka Poola. Tšehhi piir on vähem kui mõnekümne kilomeetri kaugusel. 1366 kilomeetrit sõidetud. Umbes-täpselt, sest läks meelest vaadata viimast näitu enne, kui hotelliuksest sisse sai astutud. Aknast avaneb kaunis vaade vaiksesse sisehoovi (pimedas tundub, et vähemalt pool sellest väitest vastab tõele). Iko-Braian on homseks juba tangitud ja stardivalmis. Head ööd! Või siis tere hommikust!

22.06.2017
Tänane päevaplaan läbisõidu osas oli 800 kilomeetri ringis. Eilne 1300 oli päris ahne amps ja nii sai otsustatud, et täna ma rooli ainult endale ei hoia. Hommikul sai Iko-Braian Tšehhi ja Austria jaoks teekleepsud külge ja sõit algas. Minu esimesed kaks tundi sõitu said kohaliku aja järgi kella 10 ajal läbi ja lasin Vatsi sõitma. Võtsin tanklast reisi esimese jäätise ja nüüd dubleerin GPSi (usalda, aga kontrolli, eks) ja mõtlesin, et gooprootan.
– – –
Poola > Tšehhi > Austria > Sloveenia > Horvaatia. Kokku läbitud 2226 kilomeetrit. Tänane skoor 863 kilomeetrit. Seal sees ka minu GPS-imisest tingitud boonuskilomeetrid. Noh, ma olen alati rääkinud, et see kaardilugemine pole päris minu teema. Seega hoian ma parema meelega rooli ja vajutan pedaali: ainult öelge kuhu ja kui kiiresti 🙂 Seega minu plaan meid Bratislavasse tüürida jäi saavutamata. Mis Eurotrip (ääremärkus: see on mul vist kõige rohkem kordi vaadatud film üldse) see siis ilma Bratislavata on, aru ma ei saa.

Lõpuks on aeg ka ilmast rääkida. Näiteks autoga mitusada kilomeetrit mööda kiirteed pidevalt 120+ km/h ajades peab päris kaua olema ilma. Ilma WCs käimata. Ilma kohvita. Ilma jaheda Coca-Colata. Ilma kõndimata. Ilma internetita. Noh, suht lõputu loetelu ilmast, eks. Aga mitte sellest ilmast ei tahtnud ma rääkida. Vahepeal kiskus väljas päris jahedaks ja tekkis juba mõte, et 32 kraadiga peaks vist dressipluusi selga panema.

Austria kiirtee ääres lõunapausi lõpetades ja edasi sõites selgus, et suure tõenäosusega, kui poleks peatunud, oleks sattunud kilomeetritepikkusesse ummikusse. Teel oli üks auto ümber läinud ja liiklus seisis mõlemas suunas. Tanklast väljaviiv tee läks aga sellest kohast mööda ning pääsesime seisakust.

23.06.2017
Tänane sõiduskoor oli 315 kilomeetri kanti. Seega kokku on praeguseks sõidetud ~2550 kilomeetrit. Ma ausalt ei viitsi enam auto juurde minna ja täpset näitu vaadata 😀 Positiivne on, et täna sõitsin kogu tee mina, mis tähendab, et mul polnud võimalust GPSis midagi valesti jälgida ja meid valele teele juhatada. Jaanilaupäeva puhul joon veega lahjendatud segumahla.

Rapla Selveri Suurjooksu viiekas.

10kmrapla
Ettevalmistused. Kuna ma riietuse osas kodus midagi peale särgi ja sokkide valiku teha ei suutnud (10.40-12.25 on piisavalt pikk aeg ilmastikuolude muutumiseks), toppisin kõik jooksukraami seljakotti ja parklas lappasin sobivaid riideid selga. Jooksusokid on mul kõik ühesugused ja võiks eeldada, et nendega vähemalt probleemi polnud. Kokkuvõttes polnud jah, sest vahetult kodust välja astudes taipasin kontrollida ja avastasin, et need oleks maha jäänud.

Pärast stardimaterjalide väljastamist oli tund aega stardini ja lebasin niisama autos koivad aknast väljas, passisin Facebookis ja pidasin selfie-maratoni. 13 minutit enne starti otsustasin, et pean kiiresti midagi sööma. 7 minutit enne starti sõin alles kohukest ja jõin mingit keefirijooki, mille ärevushoost tingituna äsja Selverist ostnud olin. Vahetult enne jooksu süüa? Tubli laps! See on see, kui jooksmaminek on keset päeva ja oma toidukordi planeerida ei oska. Nüüd võib õnneks öelda, et see keefiri-kohukese kombo läks aga igati asja ette.

Tulemus oli täielik üllatus! Olin arvestanud, et kui tulemuse 35 minuti sisse jooksen, on hästi küll. 2013. aastal joostud 5 kilomeetri rekord sai Endomondo andmetel 1 minuti ja 23 sekundiga löödud. Ehk siis planeeritust nii umbes 8 minutit parem aeg. Ja naeratus tuleb näole küll, kui vaatan kohta üld- ja naiste arvestuses.

Jooksueksperdis jalatseid valimas.

Otsustasin, et lähen lõpuks ikkagi Jooksueksperti jalatsitestile. Minu vanad Asicsid on päris jõhkralt kulunud. Lihtsalt välimuse ja hinna järgi uute jalatsite valimine pole enam praktiline. Lisaks ei anna poes suvaliste tossude proovimine ja mõne kohmaka sörgisammu tegemine mingit ülevaadet sellest, kas nendega päriselt ka joosta saab. Nii ma siis eelmisel neljapäeval hilinemisega (tänu Tallinna tipptunnile) Jooksueksperti kohale jõudsingi. Näitasin ette oma Asicsid, rääkisin jooksuharjumustest ning tegin lindil kerge sörgi. See, kuidas lindil jooksin, oli absoluutselt erinev minu tavalisest jooksust. Samas tuli siiski väga hästi välja minu koibade nõrgim külg, mida annab õnneks korraliku tossuga väheke kompenseerida.

Proovisin ja katsetasin erinevaid jalatseid. Nagu ma ka ise arvasin, siis naiste mudelite seast polnud mul midagi võtta. Ainult ühed naiste Sauconyd olid sobiva suurusega. Need jäid ka kahe viimase paari sekka, mille seast valiku pidin tegema. Aga lõpuks sai valitud ikka Saucony Omni 13. Meeste 43 suurus. Big foot it is. Täna, nii umbes 20 jooksukilomeetrit hiljem ja äsja uue isikliku kümneka rekordi püstitanuna, võin öelda, et täitsa kobe valik sai tehtud. Esimene jooks oli küll veidi kummaline ja tossud tundusid kohmakad. Täna enam nii väita ei saa. Olen juba harjunud. Ja rahul. Aitäh, Jooksuekspert!
saucony

Reedest jäi väheks.

Ja on reede. Mul läks täna tööde ja tegemistega nii lappesse, et tööpäeva lõpuks ei saanudki kõiki asju, mis tarvis, valmis. Mul on hetkel veel käsil viimane veebipõhine kursus ning olen endiselt veendumusel, et never again. See võtab ikka nii palju aega, et korralikult koduseid ülesandeid teha ja mul on veits piinlik, et nii viimasele hetkele kõik jääb. Igal juhul on mul nüüd praeguseks kõik tänaseks planeeritud tegevused valmis saanud. Postkastis on ootel veel mõned reageerimist vajavad kirjad, aga nendega tegelen ilmselt nädalavahetusel. Ideeliselt võiksin kõik selle uude nädalasse jätta, aga kui homne ilm soosib, siis tahaks balkoonil lebada ja koibi pruunistada ning selle taustaks sobiks arvutiga töötamine küll. Kuigi peaks veel koristama ja õues toimetama ja ujumas käima ja … ja kindlasti veel mingeid asju tegema. Plaanidega kipub sageli nii minema, et nad ei lähe päris nii nagu vaja.

Homme on teisipäev.

snow2017
Õues on peaaegu nagu päriselt kevad. Peaaegu nagu päriselt sellepärast, et see on veidi kahtlane, et viimasest lörtsisajust on möödas juba üle 24 tunni. Kuskil peab mingi konks olema. Igal juhul on täna tegus päev olnud. Võrreldes näiteks üleeilsega, kui ma lihtsalt terve päeva voodis lebasin, sest väljas oli rõve ilm ja mul oli uni ja voodis teki sees oli lihtsalt sellel hetkel kõige parem olla. Aga täna! Täna sai kogu peenramaa kaevatud ja kõik autod pestud. Ja jooksmas käisin. Nojah. Niimoodi loetledes tundub see suht nagu mitte midagi. Enivei, point on pigem selles, et õues sai mõnusalt tšillida ja päikesepaistet nautida ilma, et iga kahe minuti tagant rahet krae vahele kallaks. Ja oleks tore, kui ma homme ära ei unustaks, et on teisipäev ja mul on kohustused, mida esmaspäeviti pole. Ja taimemajandusest! Tomatitaimi on nüüdseks kahe toa vahet nii palju ümber paigutatud ja jagatud, et mul on sordid segamini. Ega muidugi sellest nüüd midagi katastroofilist pole, aga mind häirib veidi. Sest noh, mul peavad kõik asjad ju pikkuse ja tähestiku järgi rivis olema.

Teemavahetus. Ja mida ma pean nägema Feissbuukis! House of Cardsi uus hooaeg algab. Miks Eestis ei näidata uusi osasid? Ingliskeelsena on see seriaal minu jaoks paraku liiga raske jälgida. Eriti, kui arvestada, kuidas mulle multitaskingut meeldib harrastada. Tavaline värk, et striim ja HV foorum või Feissbuuk või Twitter korraga jälgimist tahavad. Või siis tööolukorra näitena 2-3 mahukat muutmiselolevat dokumenti + Spotify + YouTube + meil. Ja ma saan reaalselt asjad tehtud. Okei, multitasking tegelikult ei suurenda produktiivsust. Pikas perspektiivis. Aga point on see, et ma ei ole kõige selle eelnevalt loetletu kõrvalt võimeline vaatama House of Cardsi inglise keeles isegi siis mitte, kui juures oleks ingliskeelsed subtiitrid. Kiun-kiun-kiun.

Enivei. Et ma siis ei unustaks, et homme on teisipäev mitte esmaspäev. Vähemalt see tuli aegsasti meelde, et tööpäevadeks äratus uuesti sisse lülitada.