Paar filmi ja mängu.

Millega ma sellel aastal tegelenud olen? Lisaks siis peagi nädala jagu tööl käidud ajale. Aasta alguses käisin kinos. Vaatasin siis korraga ja järjest ära kõik need (loe: mõlemad) filmid, mida vaadata tahtsin. Esimesena Assassin’s Creed, mis on videomängu järgi tehtud ning mille kohta on liikvel äärmiselt halvustavaid arvamusi. Mulle see film aga meeldis. Täiesti okei meelelahutus oli, mille kõrvale popcorni ja Coca Colat tarbida. Teisena vaatasin Star Warsi uut filmi Rouge One. Alguses olin veidi skeptiline, sest võrreldes eelmise osaga, kus olid koos kõik nö põhivennad, siis selles osas kedagi nendest polnud. Aga tegelikult oli hea film ja sidus päris kenasti neljanda osaga mõned otsad ära.

img_0007

Muidu on aga aeg kulunud mängimisele. Ja natuke olen ikka lugenud ka. Aga jah, minu uus lemmikmäng on Titanfall 2. Kui ma siin mingi hetk arvasin, et Division on mu suur lemmik, siis seda ei viitsi ma enam üldse mängida, sest see on liiga uimane. Titanfall on mõnusalt tempokas ja raundid käivad nii umbes 12-15 minutiga. Muidugi kiirus tähendab ka seda, et minusugune rookie, kes suht teist korda elus multiplayer shooterit mängib, peab suht keskpäraste skooridega leppima. Aga mängud on erinevad ja tulemused seinast seina. Oleneb, kellega vastamisi satud ja kes sinu tiimi juhtuvad. Selles mõttes oleks vinku küll, kui mingi kindla seltskonnaga mängida ja harjutada saaks. Aga üksi on ka lõbus.

Milleks aasta lõpus kokkuvõtet kirjutada?

striim

Vaatan siin aastalõpu maratonstriimi ja mõtlen, et kas peaks mingit kokkuvõtet kirjutama? Pigem mitte, sest miks ma muidu (eba)regulaarselt blogin, Instagrami ja Facebooki pilte lisan? Aasta lõpp tundub küll ikka päris veniv. Jah, saab hommikuti magada nii kaua, kui und jagub ja ei pea tööle minema. Samas on see niisama puhkamine ka suht igav.

Võiks arvata, et olen kõik päevad konsoolipuldile valu andnud, kuid paraku mitte. The Divisionit olen mõne tunni kaupa klõpsinud küll, aga mingit erilist progressi pole olnud ja pean vist selle mänguga pausi tegema vahelduseks. Aga üldiselt on nii, et kui mõtlen, et võiks mängida, kui olulised toimetused tehtud saan, siis on selleks ajaks tekkinud juba uued asjad, mis tegemist vajavad. Samas on tore toimetada ja koristada ja elamist korda seada.

Jõulud möödusid vaikselt. Mingit jõhkrat söömist polnud. Kui aus olla, siis polnud ka erilist jõulutunnet, sest see kadus koos sügisese lumega. Samas maiustusevarud on nüüd pikaks ajaks olemas, eriti kui arvestada seda, et isegi pärast jõule sain veel kuu alguses olnud sünnipäeva puhul üllatusi.

Noh, ja olgu veel mainitud, et vahepeal olen veidi raamatuid lugenud, kuigi alati võiks rohkem lugeda. Seda enam, et igasugustele e-raamatute on tänapäeval pea piiramatu ligipääs.

Aasta pärast jälle.

9k

Peab tõdema, et päris tore nädal on olnud. Jõudsin tööl päris palju asju tehtud, kuigi kui reedel arutasime, millega ma nelja kuu jooksul tegelenud olen, tuli kuidagi hädine nimekiri. Aga ega koguaeg ei saagi suuri asju teha. Mänginud olen vähe. Kuna olin vahepeal veidi tõbine ja silmad olid kergelt öeldes punased, siis jätsin mängimise ära. Ausalt öeldes ei tundnud puudust ka ja oli hea paus teha. Nädala alguses ilmutas esimesi tõsiseid õitsemismärke ratsuritäht ning neljapäevaks olid kaks õit juba täiesti avanenud.

ratsurita%cc%88ht

Mõnel õhtul olen raamatut lugenud ja kolmapäeval toimetasin köögis. Tegin katsetust toorjuustukoogi valmistamisega ning peab tõdema, et õnnestus päris hästi ning sobis sünnipäeva puhul lauale panna küll. Tegin ka suure kausi jagu salatit (mida sai kokkuvõttes nii palju, et isegi pärast laiali jagamist jätkub seda meil veel nädala lõpuni) korvikeste täitmiseks. Emps küpsetas ülimaitsva kringli, Memmur tõi veel ka tordi ja Sneik paar pakki küpsiseid. Ja jälle läks nii, et süüa sai väga palju. Istusime pereringis ning oli tore õhtu. Tordil põlesid lõbusad spiraalikujulised küünlad, mille leidsin hommikul oma vahvast advendikalendrist. Peo riietus oli vaba ja nii kujuneski sellest omamoodi stiilipidu. Vaba stiiliga.

Sünnipäeva järgselt olen Nutribulleti omanik. Juba mõnda aega tagasi vesistasin selle järgi ja siis veel lugesin takkapihta Lauriita blogist, et ta sai selle endale sünnipäevaks ja uurisin niisama igasuguseid retsepte, mida Nutribulletiga valmistada saab. Ja nüüd on see mul olemas! Esimese Nutriblasti katsetuse tegin kohe järgmisel päeval, aga kuna kasutasin küllaltki suvalisi koostisaineid, siis mingit tõsist maitsenaudingut sellest ei saanud. Täna aga valisin retseptid välja, mida proovida soovisin ja ostsin poest kõik vajalikud koostisosad. Isegi kookosvett ostsin, mis tegelikult puhtana maitseb natuke … omamoodi.

smuutikraam

Retsepti järgi valmistasin täna Kiwi Lime of Mine smuuti. Ainsa koostisena jäi puudu lehtkapsas, aga asendasin selle spinatiga. Kuna ma väga kookosveega riskida ei julgenud, siis panin seda ainult natukene ja ülejäänud asendasin tavalise kraaniveega. Tulemus sai ilus erkroheline ja maitse suurepärane. Nagu päriselt suurepärane ja kohe kindlasti mitte selles mõttes, et üritaks ennast hullult veenda, et mistahes roheline asi, mis tervislikkuse järgi õhkab, tuleb endale meeldivaks sundida.

roheline

Nädalavahetust sain aga alustada uuest serviisist kohvi juues. Mul on varasemast olemas üks täiesti kena kohviserviis, aga selle võtangi tavaliselt välja vaid sünnipäevadel. Aga unistus oli, et võiks olla ka selline ilus igapäevaseks kasutamiseks sobiv komplekt, millest nädalavahetusekohvi nautida. Sünnipäeval täitus see soov.

9k-1

Ja siis veel need ilusad taimed, mis elamist kaunistavad!

photo-10-12-16-18-48-36

9k-2

Viienda detsembri õhtusöök.

Tänane õhtusöök sai küllaltki tervislikupoolne. Kausis kohtusid kodujuust, suitsulõhe, kirsstomatid. Taldrikul kogunesid rösterist läbikäinud leivaviil (oma küpsetatud leib), mida katsid või, sink ja natuke rohelist sibulat ning kõrvale tükeldatud õun.

kodujuust-kala

Ning korralikuks magusaks suutäieks peotäis karamelliga kaetud popkorni. See vinku popkornipakk oli peidus minu tänases adevendikalendris.

popkorn

Advendikalender ise on ülivahva! Sain selle esimesel advendil kingituseks oma õelt. Suur ettevõtmine ikka selline asi valmis meisterdada (arvestades seda, et ta valmistas samasugused ka Empsile ja Ljoožile).

kalender

Konsoolidest.

controller

Eelmises mängude teemalises postituses rääkisin kaugest ajaloost ja sellest, kuidas minu jaoks kõik alguse sai. Jõudsin looga nii kaugele, et PlayStation jäi selle aasta kevadel mul niisama seisma ning mängimine vajus unarusse. Tegu oli kevad-suvise perioodiga ning teadagi on siis palju muudki teha. Suve lõpus sain aga Xbox 360 proovida ning enda kasutusse ühe vana ja pooleldi vigase mudeli, mida üritasin töökorda saada. Kuigi veaga konsooli mul 100% parandada ei õnnestunud, sain selle peal siiski piisavalt palju katsetada ja mängida ning tekkis soov Xboxi peale üle minna. Minu striimisemude seas on ka mitmeid Xboxi omanikke ja nii see siis läkski, et võtsin ligi uue 360. PS3 sai koos mängudega maha müüdud ja saadud tulu ületas 360 hinna.

Xbox 360-le jagub mänge sadade viisi, aga kuna mulle vanemad retrohõngulised mängud ikkagi väga ei istu, sai peagi selgeks, et 360 on minu jaoks iganenud. Uusi mänge sellele enam ei tule, aga minu soovidenimekiri peamiselt vaid uutest mängudest koosneski. Paha lugu. Seda enam, et mul õnnestus saada 360-le ülihea hinnaga Phantom Pain, kuid tegelikult kiskus ikkagi kõige uuema konsooli poole. Läkski lõpuks nii, et sain sigahea diiliga Xbox One S-i. 360 peal tegin veel Far Cry 4 lõpuni ja siis kolisin uuele seadmele ümber.

Uusi mänge, mida sellel mängida, on mul praeguseks kogunenud juba terve virn. Konsooliga tuli kaasa FIFA 17, mida olen veidi ka mänginud ja oli päris omamoodi kogemus. Digitaalsel kujul sain 8 euroga Halo Master Chief Collectioni (neli täismahus mängu). Tammsaare Euronicsis oli hiljuti mängude päev ja sealt sain hea diiliga Quantum Breaki ja Fallout 4 (Fallout 3 on veel digitaalsena kaasas). Metal Gear Solid on nüüdseks olemas ka One’ile. Edasi The Division, Lords of the Fallen, Wolf Among Us. Lisaks tiksuvad igakuised Xbox Gold mängud.

Halo kollektsiooni esimene osa sai üleeilse seisuga läbi mängitud, aga nüüd teen selle seeriaga pausi, et liiga tüütuks ei muutuks. Nii alustasingi eile hoopis Metal Gear Solidiga. Proloog on sellel mängul päris creepy, kuid samas kaasahaarav. Kunagi oli striimis ka see mäng käsil ning siis ma gameplayd proloogist edasi pigemalt ei vaadanudki just sellel eesmärgil, et tahtsin ise avastada ja mängida.

Sellest, kust võtan aja kogu eelnevalt loetletud nimekiri läbi mängida ja kas minu mänguhuvi võib sõltuvuseks pidada, juba mõni teine kord.