Jooksin teist korda elus kümme kilomeetrit.

kümnekas

Käisin täna jooksmas. See tipnes sellega, et jooksin elus teist korda kümme kilomeetrit. Esimene kord oli 2013. aastal Pühajärve jooksul ning siis andis esmakordselt tunda IT-band, mis viis selleni, et pärast edutuid katsetusi ma poolteist aastat ei jooksnud. Tänane kümme tuli aga ootamatult. Mul oli plaan joosta kindlasti rohkem kui kuus, sest viimasel ajal ma ainult kuuekat olengi teinud. Okei, vaheldusena olen ka käimisega tegelenud ja korra isegi rattaga 20 kilomeetrit teinud. Aga jooksu osas on vaja ka mingit edasiminekut. Niisiis, läksin täna jooksma. Hommikune ilm oli väga hea. Taevas oli pilves, kõrvetavat päikest polnud. Kui hakkasin oma ringiga juba tagasi kodulähedusse jõudma, avastasin Endomondot vaadates, et läbitud on 8,5 kilomeetrit ning koduni umbes 600 meetrit. Loomulikult ei jäta ma siis mingit väikest juppi tegemata ning lasen kümneni välja. Mingit rekordit ei tulnud. Hakkasin lõpus liialt pulssi jälgima, mis hoidis sinna 173 kanti ning piirasin oma kiirust. Tegelikult enesetunde järgi oleks võinud kiiremini liigutada küll, aga samas ei tasu hullu ka panna. Seda enam, et see oli suht lambist tehtud kümnekas.

Kohvitopside väljanäitus.

Tööl on jõhkralt palav. Aknad on lahti. Uksed on lahti. Puhur töötab, kuid kasu ei tundu sellest olevat. Lisaks sellele on kogu WiFi-võrk täna maas ja ma ei tea, millal see korda saab. Homme? Ülehomme? Uuel nädalal? Esimese kohvi sain kätte alles pärastlõunal. Mitte, et ma sõltlane oleks või midagi. Saan ka ilma hakkama, aga kohviga on kuidagi mõnusam. Kuigi kohvitopsikollektsiooni põhjal võiks mingi diagnoosi juba panna küll.

topsid

Mul on alati nii, et kui autoga tööl käin, siis päeval hoone parklapoolses küljes liikudes ja juhuslikult aknast Iko-Braianit nähes tekib hetkeks hämming, et miks mu auto siin on. Täna oli veel parem olukord. Tulin hommikul tööle oma autoga, aga läksin kohe varsti tööasju ajama ning võtsin selleks ülemuse auto. Tagasi jõudes oli mul eriti suur segadushetk, sest ma ei saanud aru, kuidas mu auto saab parklas olla, kui ma sellega ise praegu sõidan. Selline aju segadusse ajamine on päris lõbus.

Aga nüüd ma mõtlen, et kas peaks õhtul mingit moodi liikumist harrastama või mitte. Et prooviks ikka seda rattasõitu äkki.

Esimene Redis 2016.

KümnekasKäisin täna jooksmise asemel kõndimas. Märkasin, et varasemalt on kõndimise järgselt tehtud jooksud olnud hoopis parema pulsiga, seega peaks selline ettevõtmine tulema igati kasuks. Seda enam, et madala pulsiga jooksmiseks niikuinii õiget tempot ma valida ei oska. Tegin täna kümneka. Ega ma alguses mingit kindlat kilomeetrite arvu endale eesmärgiks ei seadnud. Läks lihtsalt nii, et viiekas sai täis, seitse sai täis, kaheksa ja poole peal hakkasin koduni jõudma ning siis otsustasin veel ühe väikse haagi ka sisse tõmmata, mis aitaski kümneni jõuda.

Kõndimine pole tegelikult minu arvates visuaalsel vaatlusel mingi sport, sest see näeb välja nagu … nagu kõndimine, eks. Jalgrattaga trenni eesmärgil mulle ka nagu sõita ei meeldi. Tahaks ikka nagu joosta. Ja samas tahaks progressi ka. Et nagu kiiremini ja kaugemale. Ma veel mõtlen sellele.

Kui ma nädalavahetusel arvasin, et rediseid saab alles nädala pärast, siis tegelikult võtsin esimesed nublud täna üles ja viilutasin singileivale. Päris mõnus oli. Rohelist sibulat ja salatilehte saab ka juba mõnda aega peenralt toidulauale lisaks korjata.

redis-2016

Nädal möödas.

Küll need nädalavahetused ikka lendavad. Täna õnnestus lõpuks ikka aias ka veidi toimetada. Rohisin porgandid ja herned ära. Pidin tõdema, et need herned, mis poest ostsin, olid ikka väga nirud. Ainult miskid hädised viis neist olid kasvama läinud. Samas Empsi käest saadud herned kasvavad väga ilusti. Seega külvasin sinna ebaõnnestunud peenraosale uued herned asemele. Rediseid hakkab varsti saama. Ehk isegi järgmisel nädalavahetusel. Tomatid sidusin juba üles. Tegelikult vajasid tuge vaid mõned üksikud taimed, aga sidusin siis kõik ära. Ühe lillepeenra servad kaevasin sirgeks. Muru hakkas liiga peale pressima ning raske oli vahet teha, kus on peenar ja millist osa niita on tarvis. Noh ja siis pesin autot ja päevitasin balkoonil.

Tulbid.

Ma ei tea, kuidas ma varem selle peale pole tulnud, et aiatöid tehes võiks muusikat kuulata. Praktiseerisin muusika saatel toimetamist tegelikult juba mõned nädalad tagasi muru niites, aga ikka kipub meelest minema. Täna herneste vahel kükitades panin Spotify käima ja päris tšill oli. Kaalun lausa Spotify Premiumi soetamist, kui peaks neilt oma saadetud päringu vastuseks hea diili saama.

Tundmatu külaline kasvuhoones.
Tundmatu külaline kasvuhoones.

Viskasin täna Endomondosse pilgu ja nägin, et viimati käisin jooksmas alles kolmapäeval. See on see, et aeg nii kiiresti läheb ja muud toimetused peale suruvad. Igal juhul tegin täna jälle ühe tagasihoidliku kuueka. Üle poole minu selle aasta väljakutsest on juba joostud. Ja tossud kuluvad täiega.

Ahjaa, Caser.ee-lt sain ka ikkagi raha tagasi.

Jälle reede.

Eile hommikul ärgates sattusin segadusse. Kas päriselt on neljapäev? Ei, on ju alles teisipäev. Ei, eile oli kolmapäev. Seega täna peab olema neljapäev. See tähendab, et homme on reede? Kui eile oli kolmapäev ja täna on neljapäev, siis võib tõesti nii olla, et homme on reede. Juba!? Sest alles oli teisipäev. Unesegase peaga pidin taaskord tõdema, kuidas aeg ikka nii kiiresti läheb. Ergutasin täna tööl kolleege, et mõelda vaid, üle-ülehomme on jälle esmaspäev. Loodan, et kõigil muutus päev sellest paremaks.

Aga jah. Alles oli eelmine reede, kui olin pool päeva tööl ja teise poole päevast veetsin Tallinnas. Olin juba pikka aega otsinud võimalust päev selliselt planeerida ning tollel reedel pärastlõunale sattunud koosolek TLÜs andis selleks ülihea võimaluse. Ajastasin oma teekonnale ka Kalamaja, et Fabrikus endise töökaaslasega kokku saada. Väga vahva oli üle pika aja taas näha ja lobiseda. Ja noh, TLÜ külastamine ei põhjustanud ka mulle mingeid traumasid, kuigi suutsin seal ära eksida ja majad segamini ajada. Pool aastat on ikka pikk aeg. Kohe parajalt pikk.

Kevad on pöörane. Kuid sellest hoolimata mulle meeldib, mida ma teen. Tunnen, et see sügisene tuhin on uuesti peale tulnud. Tavaliselt on ikka nii, et kevadel kipuvad sellised asjad just pigem vaibuma, aga mul on vastupidi. Näen sügisel alustatu tulemusi ja saan öelda, et seatud eesmärgid on suuremalt jaolt täidetud. Eks ma sellepärast jaksangi neid esmaspäeva-nalju teha.