Teadlikuma toitumise ja trennitegemise poole.

Kolmsada pole enam kaugel. Ainult 75 on veel jäänud. Eelmine ja üle-eelmine nädal libisesid kuidagi niimoodi käest, et jõudsin jooksma vaid kahel korral. Ühel korral jooksin kümme kilomeetrit. Kõikide aegade parim kümne kilomeetri aeg. Hahahaa, see tähendab, et kõigi nende kolme korra parim aeg. Pulss oli täitsa okei ja enesetunne mõnus. Pärast jooksu mingit hullu väsimust ei tundnud ning regulaarselt kümneka jooksmine paistab täiesti realistlik ettevõtmine. Muidugi ei plaani ma seda nüüd üle päeva tegema hakata, vaid ikka tasa ja targu. Teine jooks oli juba korra varasemas postituses mainitud 4,7 kilomeetrit Kubija terviseradadel.

Eilse ja tänasega jooksin kokku veidi üle 11 kilomeetri. Lisaks alustasin tänasest jõutrenniga ning toitumist püüan nüüdsest rohkem jälgida. Nädalase ringihulkumisega kaasnes mõte ja harjumus, et puhkuse ajal võib absoluutselt kõike ja piiramatus koguses süüa (nt krõpsud, burgerid, saiakesed). Jõu osas tunnen juba pikemat aega, et selg on nõrk. Õlgadest ja kätest rääkimata. Alustasin rahulikult. Hantlitega biitseps ja triitseps ning natuke selga. Jalgadele väljaasted. Ja natuke põlvedel kätekõverdusi. Õigeid kätekaid ma loomulikult teha ei suuda. Okei, ühe võib-olla teeks ära. Seega jah, kätekõverdused põlvedel. Kümme pluss kümme. Kuskilt peab alustama.

Söömisega on veidi lihtsam, sest toidulaual olev on päris korralik. Üldjuhul ikka ise algusest lõpuni valmistatud. Maiustustega ma liialdama ei kipu. Komme-šokolaade ma peaaegu et ei ostagi, sest ma söön neid suht harva ning selles osas oli mul töökaaslastelt kingitustena saadud maiustuste varu veel paar nädalat tagasigi alles. Kohukesed on need, mis mulle hullult peale lähevad. Aga mitte kõik suvalised kohukesed. Minu valikus on vaid kaks tootjat, kelle omad meeldivad. Aga just kohukestele tõmbasingi eile kriipsu peale.

Praegu, kui aiast saab maasikaid ning peagi ka vaarikaid, siis tuleb ise magustoite teha. Eile tegin maasika-banaani-virsiku-arbuusismuutit. Tänaseks trennijärgseks turgutuseks smuuti sisse arbuusi enam võtta polnud, aga maasikad, banaan ja virsikud koos piimaga andsid samuti hea tulemuse.

smuuti

Lisaks tegi Vats täna maasikatest väga mõnusat magustoitu, mille peamisteks koostisosadeks ongi vaid maasikad ja keefir. Seega kohukeste ostmine on igati põhjendamatu.

Tiir aiamaal.

rohelus

Nädalaga muutub peenramaal ja kasvuhoones nii mõndagi. Esimesed hernekaunad on nüüdseks nopitud hoolimata sellest, et osad lestad on alles väga kribud. Tomatid hakkavad kuju võtma, kuigi paisumisruumi on neil kõvasti ja jumekaks muutuvad alles ilmselt mõne nädala pärast. Eile ja täna eemaldasin vohavad võsud ja alumised lehed, et taimedele jõudu juurde anda. Porgandid on täiesti arvestatavad ning neid kannatab niisama krõmpsutada kui ka supi sisse tükeldada. Maasikatest ei saa moosi veel nii pea, sest nad on lihtsalt nii head ja magusad ning saavad kohe söödud. Suvelilled on ainsana veidi kidurad. Balkoonil olevatel petuuniatel on ainult kolm õit peal ja virkliisud ei näita erilist virkust üles. Penrasse istutatud lilletaimed ei näita samuti veel õidepuhkemise märke. Aga kuhu mul ikka nendega kiiret, õitsevad siis, kui õitsevad.

Lugu Võrust, Jurmalast ja Riiast. Piltidega.

Nädala jagu puhkust on mööda saanud. Jaanid veetsime Võrumaal ning esimest korda elus sai ka paraadil käidud. Rahvast oli palju ja rongkäigust õnnestus lähemalt silmitseda vaid veokite kolonni, mis ootas liikumahakkamist Vabaduse tänaval. Peab tõdema, et tegelikult see oligi palju huvitavam, sest kõndivad inimesed vs seisvad masinad võistluses kaldub minu eelistus siiski tugevalt sõidukite poole.

soomuk

Lõpuks võtsime suuna Tamula poole, kus toimus kogu paraadil olnud sõjatehnika väljanäitus. Oli põnev küll, kuigi ei saa mainimata jätta, et on ka natuke rahutukstegev, et selliseid asju (st sõjatehnikat) maailmas vaja on. Kergelt kõhe tunne oli juba rongkäigu ajal, kui erinevad lennukid valju kõminaga üle lendasid. Aga see selleks. Huvitav oli uudistada sellegipoolest. Kõhutäiteks pakuti rahvale suppi. Jäätist sai väiksest A&O kauplusest osta.

Põnev demo oli PPA päästekopteri meeskonna poolt, kes järve kohal veepäästet tegid. Langevarjurid tegid kuppelvarjudega hüppeid ja maandusid järve. Esimese portsu varjureid tõid kaldale paadid. Viimane langevarjur toodi järvelt ära kopteriga. Paraku sellest, et selline veepäästedemo tuleb, ürituse käigus üldse rahvast ei teavitatudki. Meie teadsime vaatama jääda vaid seetõttu, et Vats juhuslikult kuulis, kuidas üks piloot mingitele huvilistele sellest rääkis. Aga võib-olla nad ei tahtnudki palju pealtvaatajaid.

langevarjurid

ppa-pääste

Õhtul käisime otsisime, et kas leiame kuskilt mingi jaanitule, aga paraku polnud see ettevõtmine tulemuslik. Koduaedades olid lõkked küll, aga sinna oleks veits kahtlane olnud ligi astuda. Näiteks nägime, kuidas ühes aias tuli põles, aga kedagi polnud. Mõtlesime, et oleks ülinaljakas, kui auto kinni peaks ja hoovi selle lõkke äärde läheks ning majaelanikud toaaknast vaatavad, et kes need hullud on. Teine idee oli see, et imbuks mõne seltskonna lõkke juurde ja kui keegi hämmastunult uurib, et mis me tahame, siis ütleks, et Toomas kutsus. See aasta siis ilma lõkketa.

Järgmine päev oli kergelt pilves ning hommikut alustasime suplusega Kubija järves. Edasi venis päev üliaeglaselt. Otsustasime lõpuks, et käime tiiru Tartus. Jalutame ja käime näiteks poodides. Noh, kõik poed peale Kaubamaja olid sellel päeval suletud. Mis on muidugi igati positiivne. Kaubamaja toidupoest valisime kokku kena koogivaliku ja läksime parki seda nautima. Hiljem veel jalutasime veidi ning siis võtsime suuna tagasi Võrru.

koogid

Laupäeval tegime korraliku lebamisfestivali. Hommikul läksime Kubijale. Kuna juba kella 10 ajal oli küllaltki palav ning aina soojemaks tõotas minna, siis tegin kohe ära ka jooksu. Tagasihoidlik 4,7 kilomeetrit, kuid asi seegi. Hakkasin jälle oma Hobbi saagat lugema. Vahepeal oli selle lugemisse päris pikk paus tekkinud, aga Võrus käimine mõjub alati lugemissoolikale stimuleerivalt ning nüüd olen jälle loost haaratud.

lake

Pühapäeva lõuna paiku alustasime sõitu Jurmalasse. Hää hõre liiklus tegi sõitmise mõnusaks. Teel tegime ühe lühikese WC-pausi, mille käigus autost väljumine meenutas sauna leiliruumi astumist. Õues oli 35 kraadi sooja. Jurmalas panime kraami hotelli ära ning läksime randa. Rahvast oli küll palju, kuid polnud üldse mingit küünarnukitunnet või ohtu, et kellegi võileivale astuks või kellegi päikesekreemipudeli otsa koperdaks. Esmaspäeva esimese poole veetsime Riias, õhtu aga jälle Jurmalas. Ning täna jõudsime hilisel pärastlõunal juba tagasi koju.

jurmala-beach

kohv-ja-jäätis

riia-buss

riia-lilled

riia-ratas

Fännileht sõushial miidias.

Avastasin just, et ma polegi veel kirjutanud sellest, et mu blogil Facebooki lehekülg on. Tegelikult on see olemas juba eelmisest aastast, aga kuna talvisel ajal olin küllaltki passiivne kirjutaja, siis panin Facebooki lehe puhkerežiimile. Nüüd on see aga juba paari nädala jagu veits aktiivsemalt kasutusel olnud ja väike kastike figureerib ka blogi külgribal. Instagramiga ma ilmselt rahmeldama ei hakka. Facebook on veel piisavalt popp ja noortepärane.

fb-cover

Puhkus paistab.

Viimased paar päeva on ikka päris teguderohked olnud. Puhkus on kohe-kohe algamas ja eelnevalt on vaja nii palju igasugu ettevalmistusi teha. Meil siin käib väike remondivärk ja sellega seoses oli vaja veits kipsi seina kruvida ja pahteldustöid teha. Noh, nende tegevuste juures oli mu panus tagasihoidlik ja aitasin vaid plaate teisele korrusele vinnata ja neid esimeste kruvide kinnitamiseni paigal hoida. Pahteldamine pole ka väga minu teema. Küll aga pügasin ühel õhtul sireliheki ära, sest aknast enam teele üldse ei näinud ning vahetult enne jaanipäeva ongi tavaliselt kõige optimaalsem hekipügamisaeg. Eile õhtul tõime linnast veel veits ehitusasju ja natuke mööblit. Nüüdseks, kus ma olen mitmesaja euro eest igasugust mööblit kokku pannud, võin seda vist varsti juba une pealt teha. Aga jaa, eile niitsin veel muru ära ja täna tegin peenrad korda. Nüüd on tarvis veel õhtul aktusel käia ja siis võib ärasõit alata.

maasikad-murul

Lõpuks saab siis natuke aega mitte midagi teha. Lihtsalt olla ja puhata. Ja päikest võtta. Ja ehk äkki mõnes veekogus, mis pole bassein, ujudagi. Mõtlesin, et võtan raamatukogust miskit lugemisvara kaasa, aga need raamatud, mis juba mõniaeg tagasi tõin, on juba loetud ja rohkem pole uurimistööd teha jõudnud. Muidugi on mul Hobbi viimane raamat lugemisega alles poole peal ning ajan sellega läbi. Ja siis ma veel mõtlen, et kas võtta arvuti kaasa või mitte. Telefon ja tahvel on niikuinii kasutada, aga äkki ma tahan vahepeal tööd teha? No ma väga loodan, et ma ikka ei taha, aga kunagi ei või ju teada. Mõtlen veel veits selle peale.