Miks mõned tomatid punaseks ei lähe?

Esimesed punased.
Esimesed punased.

Kaua olen juba oodanud tomatite valmimist, kuid eile oli lõpuks see päev, kui esimese saagi koristasime. Noppisin kasvuhoonest üksteist triibulist nupsikut. Neid kuskile salati sisse ei raatsinudki tükeldada. Lõikasime lihtsalt võileiva peale ja toidu kõrvale. Näiteks tegin tänase lõunasöögi suvikõrvitsast (kasutasin parajate tükkide saamiseks riivil seda viilutajaga vms külge) ja hakklihast. Kõigepealt pruunistasin hakkliha ja maitsestasin selle soola ja pipraga ning lisasin hästi natuke ketšupit. Seejärel lisasin hakklihale juurde riivitud suvikõrvitsa, mille eelnevalt potis kergelt soolaga läbi segasin. Lasin veidi küpseda ja lõunasöök oligi valmis. Kõrvale lõikasin oma kasvuhoonest korjatud tomatid. Nagu ülimaailmalihtne valmistada ja väga hea kõhutäis.

Lõunasöök suvikõrvitsast ja hakklihast. Kõrvale koduaiast pärit tomatid.
Lõunasöök suvikõrvitsast ja hakklihast. Kõrvale koduaiast pärit tomatid.

Aga sain just jälile, miks mul kõik tomatid punaseks ei lähe. Toimetasin täna juba kolmandat korda kasvuhoones ning avastasin alles nüüd, et valminud on tomatid, mille valmimise algust ma polnud märganudki. Need salakavalad kollased tomatid! Lehtede vahel punast otsides olid nad täiesti nähtamatuks jäänud! Ma ju ometi ise nad külvasin, istutasin ja kasvatasin, kuid olin suutnud nad täiesti ära unustada. Tore üllatus.

Tomatid pole alati punased.
Tomatid pole alati punased.

Talveks valmistudes.

Kuna ma juba eelnevalt kirjutasin, kuidas ma talveks valmistun, siis sellel teemal ka jätkan. Peagi saabuva talve puhul käisin täna veel piparmünti juurde korjamas. Tegelikult ei teinud ma seda mitte talve kartes, vaid seetõttu, et juba praegu värsket taimeteed nautida saaks. Mul on praegu käsil ka kohvist võõrutamine ning avastasin, et taimetee on väga mõnus asenduskaup. Erilist põhjust, miks ma kohvi tarbimise lõpetasin, polegi. Kui, siis vaid see, et sügisel uuesti tööle minnes ei pea ma oma päeva planeerima kohvi järgi. Ja muidugi on põnev jälgida, kuidas keha võõrutamisega hakkama saab. Lisaks piparmündile korjasin veel ka saialilleõisi, mis jäävad siiski talve ootama, sest eriti palju neid meil peenras ei kasva.

piparmünt

saialill

Varsti saan ehk noppida ka esimesed tomatid. Tänase päevaga on vapramad punaseksminejad väga suure edasimineku teinud. Järgmisel aastal pean seemnete ostmisel muidugi natuke hoolsamalt valima ja süvenema, mida ostan. Ainuüksi see, et pilt paki peal lahe on, ei tähenda veel, et varakult saaki saab nautida. Esimesed kolm kurki on juba söödud, kuid hetkel ei paista, et järgmised lähiajal valmida võiks. See-eest sain hommikul Empsilt mõned kurgid ja vähemalt ei pea poeletilit ühtegi ostma.

Mis siis veel aias põnevat on? Teine ports herneid hakkab valmis saama ja esimesed tahavad veidi veel küpseda-kuivada, et järgmiseks aastaks seemneks saaks kõrvale panna. Valge klaar kõlbab juba täitsa süüa. Eile korjasime mustad sõstrad ära ja tegime moosiks. Esialgne plaan oli teha paar karpi moosi, kuid lõpuks tõstsin sügavkülma lausa viis karbitäit. Suvelilled hakkavad ka ikka tasapisi õitsema. Aga päevalilled, mis kõrguvad juba õunapuude latvade juures, paistavad vaid kasvule keskendunud olevat ja õitsemise märke veel ei ilmuta. Ja muru. Muru kasvab mühinal. Mul on varsti tunne, et niidan lausa iga kahe päeva tagant. Okei, nii pöörane olukord ka pole, aga kasvab ikka metsikult küll.

Millise raha eest võiks saada kaks talvejopet?

Käisime täna linnas veits ostlemas ja viimaseid remondiasju toomas. Sattusin eelnevalt lugema, kuidas Helemai Tondi outletidest hullult palju asju hullult odava hinnaga sai. Mõned asjad olen ma sealt aastate jooksul isegi ostnud, aga ei saa öelda, et just ülisoodsalt. Enivei, kuna niikuinii oli linna minek, siis mõtlesime, et käime korra läbi. Kuigi ekstra spordiriideid pole ma kunagi ostnud ning olen üldiselt tavaliste riietega läbi ajanud, siis Nike’ist sain täna jooksmiseks 10€ eest ilusa kollase särgi. Ma kevadel kirjutasin veidi sellest, mida ma arvan hingematva hinnaga firmakate ostmisest eesmärgiga need läbi higistada, aga nüüd on mul siis lausa kaks spetsiaalset trennisärki.

Reebokis vaatasin erinevaid asju ja jõudsin järjega jope juurde, mille hinnaks märgitud 21.90€ ning see hind omakorda veel maha tõmmatud. Proovisin selga ja sobis väga hästi. Paras soojal talvel või varakevadel kanda. Kassas selgus, et selle tegelikuks hinnaks on 10.95€. Ma pidin peaaegu naerma hakkama. Päriselt saab sellise rahaga talvejope!? Reebokis uurisin veel jooksujalatseid, aga ühedki neist ei sobinud. Ei tekkinud jalgadel seda õiget tunnet ja otseselt mul praegu jooksujalatseid veel vaja pole ka.

Adidases vaatasin riideid ja jäid jällegi silma joped. Alles vaid suurused S ja M. Mõõtsin pilguga M suurust ja otsustasin, et proovin selga. Sees oli sellel selline nailonvooder, mis T-särgi ja paljaste käsivarte peale proovides ei jätnud kõige paremat tunnet. Otsisin siis müügisolevate riiete seast ühe pikkade varrukate pluusi ja proovisin jopet koos sellega. Palju parem! Võrreldes Reebokist ostetud jopega oli selle hind muidugi üüratu – lausa 17.90€. Hahahahaa! Veel praegugi mõtlen, et ma nagu päriselt ostsin vähem kui 30 euro eest endale kaks talvekõlbulikku jopet?

Seekord olid tõesti outletis päris odavad hinnad, kuid peamiselt siiski naiste kaupadele. Vatsil õnnestus Reebokist saada 4€ eest särk, aga muud midagi röögatult soodsat ja ilusat silma ei jäänud. Naistele oli särke ja lühikesi pükse odava hinnaga (4-8€), aga kuna need naiste ultralühikesed trennipüksid pole mulle kunagi meeldinud, siis ma endale neid lihtsalt ostmise pärast ka ostma ei hakanud. Nüüd hakkan kõledaid sügisilmasid ootama.

Kolm päeva Saaremaal.

Esmaspäeval panime viimased plaadid lakke ja otsustasime puhata ning teisipäeva hommikul sõitsime Saaremaale. Päevitasime, sõitsime niisama ringi ja jalutasime. Ühel hommikul käisin ka jooksmas. Proovisin Kuressaare Kuursaali koogiletist toorjuustu-porgandikooki – oi kui hea see oli!

Kuressaare Kuursaalis saab ülisuurepärast toorjuustu-porgandikooki!
Kuressaare Kuursaalis saab ülisuurepärast toorjuustu-porgandikooki!
Vaade linnuse vallilt.
Vaade linnuse vallilt.

maja

Rannas käies langes saagiks peotäis kive, mis lisandusid minu kivikollektsiooni.
Rannas käies langes saagiks peotäis kive, mis lisandusid minu kivikollektsiooni.

Teisel päeval otsisime pikalt kohta, kuhu sööma minna. Kuna olime Keskrannas mere ääres, siis otsustasime, et ei hakka üldse Kuressaarde tagasi sõitma, vaid liigume teises suunas. Külastasime Lümanda söögimaja, kus pakutav toit oli väga-väga maitsev. Sõime kalasuppi ja kartuliputru singikastmega. Portsud olid nii suured ja oli lausa kahju, et kogu putru ei jaksanduki ära süüa. Väärt koht, kuhu keha kinnitama minna!

Lümanda söögimaja pakub ülihead kõhutäidet!
Lümanda söögimaja pakub ülihead kõhutäidet!

Käisime ka Kihelkonna kirikus. Kohale jõudes avanes suurepärane võimalus minna kiriku kellatorni ning luukidest ümbrusele pilk peale visata.

Kihelkonna kiriku kellad.
Kihelkonna kiriku kellad.
Maa ja taeva vahel.
Maa ja taeva vahel.
Kihelkonna kirik.
Kihelkonna kirik.

Viimasel päeval tegime ühe reipama jalutuskäigu merekaldal. Pärast käisime SPAs, sõime kõhu täis ja võtsime suuna koju.

Kaheksa päeva jooksupausi.

flowers

Täna, kui viimasest jooksust sai mööda juba kaheksa päeva, panin lõpuks tossud uuesti jalga. Põhjus, miks nii pikk paus tekkis, oli tingitud sellest, et mul koib tõrkus ja ei tahtnud joosta. Jala siseküljelt, sealt, kust hüppeliigese juurest kõõlus üles jookseb. Ma täpselt ei suutnudki tuvastada, kas valu on kõõluses või lihases. Määrisin Voltareniga kokku, sidusin kinni ja andsin lihtsalt puhkust. Kuna täna ei andnud jalg terve päeva jooksul kordagi tunda, siis läksin proovijooksule. Kõik oli korras. Hüppeliiges OK, põlv OK. Enesetunne oli ainult veidi nõrk ja pulss kõrge. Aga ilmselt pole keha veel täielikult üleeilsest vereandmisest taastuda jõudnud. Koibade premeerimiseks leotasin neid just kuumas vees, kuhu lisasin paar lusikatäit mentooli ja piparmündiga jalavannisoola. Mõnusalt turgutav.

Kui ma kevadel arvasin, et suvekuudel tulistan jooksukilomeetreid kõige rohkem, siis praegu juunile tagasi vaadates ja juulit analüüsides näen, et ei taha see kohe kuidagi nii olla. Aga eks suvel tulebki suveasju teha, sest ülejäänud aasta saab niigi kellast kellani plaani järgi veeta.