Hea pühapäev.

lambad

Käisin täna kiirel osturingil Tallinnas. Kutsusin õe seltsiks kaasa. Mingit niisama sihitult ringivaatamist polnud. Plaan oli konkreetne ja sain vajalikud asjad kiiresti kätte. Lõpetuseks käisime Prismas, mille sushibaarist valisime kumbki endale karbitäie meelepärast. Oeh, see sushivärk on ikka hull. Mina läksin oma karbitäiega Empsi juurde, et üheskoos lõunat süüa. Sushi jätkuks olid juba pannkoogid ootel. Mõnus. Lobisesime mõnda aega niisama ja siis tulin hõumi ära.

Võtsin lõpuks end kokku ja istutasin küüslaugud maha. Hommikul enne linnaminekut tühjendasin terve suvi balkooni kaunistanud lillepotid ära ja panin garaaži hoiule. Mõtlesin, et võiks rõdukasti näiteks kanarbikud istutada, aga hakkasin kahtlema ja heitsin mõtte peast. Kuni selle hetkeni, kui nägin, et Empsil olid need rõdukastidesse istutatud. Tal on muidugi see hea, et kastid on trepi kohal oleva katuse all, aga mul jääks lageda taeva alla. Samas oleks lahe küll, kui ka praegu balkoonil veits värvi ja elu oleks. Ilmselt projekti järgmiseks nädalavahetuseks.

Imestan, et olen viimasel ajal nii edukalt suutnud oma tööasjad töövälisel ajal kõrvale jätta. Võin küll kodus olles pilgu saabunud kirjadele visata, aga reaalselt tegelen nendega alles tööle jõudes. Isegi need asjad, mille tegemine võtaks 1-2 minutit, olen jätnud tööajaks. Mul ei ole vaja kogu nädala asju ühe päevaga ära teha ja midagi ei juhtu, kui ma peale tööaega ei rabele. Mõnikord ei vaata ma hommikuti isegi arvutisse ning alles tööle jõudes uurin, mis öösel postkasti saabunud on. Ja kõik see 1-2 minutit nõudva pudi-padi tegemine hommikul tööl esimese asjana on päris hea algus tööpäevale. Et kohe hommikul saab midagi tehtud.

Aga ma nüüd vist hakkan macOS Sierrat installima.

Laisk laupäev.

Olen tänase päeva ikka mõnusalt tühja passinud. Ärkasin hommikul 0920. Olin tõsiselt üllatunud nii hilise kellaaja üle. Samas millal siis veel uni täis magada kui mitte nädalavahetusel. Koristasin, pesin pesu, tegin süüa. Ja siis tegin lõunauinaku. Ning nüüd otsin uut lugemisvara. Eile õhtul sain Hobbi viimase triloogia teise raamatu läbi ning kolmandat osa tuleb kevadeni oodata. Aga vahepealseks sobiva raamatu leidmisega olen tõesti raskustes. Suurem jagu ulmekaid, mida olen proovinud lugeda, on täis juba varasemalt kirja pandud lugusid ja tegelasi ning midagi uut on raske leida. Ega muudmoodi ei saa, kui tuleb lihtsalt katsetama hakata.

Oktoobri lõpp juba paistab.

Fable Anniversary on läbi mängitud. Viimast korda seda mängima hakates arvasin, et mul ongi juba lõpubossiga võitlus, kuid siis selgus, et mingid missioonid on veel vaja teha ja seejärel oli alles final battle. Eelviimasest võitlusest viimaseni oli mäng suhteliselt igav. Kuidagi liiga palju jooksutamist ja lahmimist ning lugu oli lahjapoolne. Igal juhul mäng sai läbi tehtud ja üldine kogemus oli kokkuvõttes täitsa okei. Far Cry 4 on ka juba mõned tunnid mänguaega saanud. Võiks öelda, et kohati päris raske mäng. Või siis mina olen koba. See teine variant on täiesti võimalik, sest mingit korralikku tulistamis- ja hiilimismängu pole ma juba päris kaua aega mänginud. Aga jah. Pean harjutama.

Jooksmisega on kehv lugu. Kui ma praegused suuremat tähelepanu nõudvad asjad korda saan, siis võtan jooksmise uuesti käsile. Või õigemini jalule, eks. Muide septembri tulemuseks oli ainult mingi 32 kilomeetrit. Ja oktoober on juba poole peal. Okei, täna veel ei ole, aga homme juba suht on.

Mis siis veel? Eelmisel pühapäeval tegime väikse väljasõidu. Käisime Keila-Joal ja külastasime Paldiskit. Polnud kummaski kohas lausa paar aastat käinud ja täitsa huvitav oli üle pika aja. Näiteks Paldiskis ootas meeldiv üllatus – Pakri tuletorn on avatud külastajatele. Kuna pühapäeval oli väga ilus ilm, siis tasus torni tippu sammuda küll. Avanev vaade oli kaunis.

z

z-1

2q

z-2

2q-1

9k

z-3

9k-1