Tore-tore. On lootust, et homseks mingit uut plöga maha ei saja ja talvejalatsid taas ketside vastu saab vahetada. See päev, kui hommikuks oli maha sadanud korralik üle pahkluu ulatuv lumi, oli päris raske saaparežiimile üle minna. Kaks päeva enne seda oli mul olnud üle mitme aasta esimene jõuksikülastus ja jalapäev. Ehk siis hooaja esimesel talvehommikul pidin kohmakate talvesaabastega läbi sügava lume koperdama, üritades samal ajal toime tulla trennist haigete jalgadega.

Tänaseks olen jõuksis käinud kolm korda. Eile käisin reedesele trennile veits peale tegemas, et täna väga hull poleks olla. Täna plaanisin jooksma minna, aga kuna õues ikkagi sadas ja toas on parem olla, jätsin minemata. Jooksmisega on üldse viimased paar nädalat kuidagi asjad käest ära. Selle kuu kilometraaž on vist aasta madalaim üldse. Vaatan, mis uus nädal toob. Kuigi hetkel tundub, et igasugused sisetingimustes spordiharrastused lähevad rohkem peale.

Jõulukaunistused tuleb varsti välja otsida. Kuigi see aasta on mul soov olemasolevate kirjute ja siniste lampide asemel hoopis valgeid kasutada. Valgete all ei mõtle ma neid agressiivseid valgeid ja mitte ka kollakas-valgeid. Selliseid vahepealseid pigem. Neid peab muidugi kuskilt poest šoppama minema. Aga sellega on see oht, et jõululambikauplused on praeguseks ilmselt lõhnaküünaldest pungil ja ma kahtlustan, et jõululambid ja lõhnaküünlad on väga lähestikku paigutatud. Ei ole tore. Ja tavaliselt kipub olema nii, et kui mingit konkreetset asja otsid, siis peab kõik kaubanduskeskused läbi käima, et just see õige kaup saada.

Näiteks paar nädalat tagasi otsisin endale korralikke kõrgeid korvpallijalatseid. Oh õudu küll! Käisin läbi Kristiine Rademari (kus polnud ühtegi korvpallijalatsit!) ja SportsDirecti (kus on jalatsite paigutusloogika nii kohutavalt ebaloogiline, et midagi konkreetset sealt otsima küll ei tasu minna). Sportlandist leidsin ühe mudeli, mis tundus täitsa okei, aga kuna pärast pikka ootamist polnud keegi valmis mulle proovimiseks ka teise jala eksemplari tooma, siis jäi diil katki. Edasi Tondi outletidesse. Seal polnud ühtegi korvpallijalatsit. Edasi Magistrali Rademari outleti. Noh, läks juba paremaks. Erinevaid mudeleid oli lausa 2-3, pärast pikka proovimist sain aru, et sobivat suurust oli siiski ainult üks. Hind oli hea, aga tunne polnud ikka päris õige ning värvilahendus oli liiga kirev. Mis siis ikka. Viimane koht, kuhu olin valmis minema, oli Järve keskus. Rademar. Oo! Valikus lausa kaks mudelit, millest kumbki hüppeliigest korralikult ei toetanud. Müüja tegi tagasihoidliku soovituse hoopis Sportlandi minna. Nojah. Sellele olin tegelikult on viimased ootused seadnudki, sest lootsin leida need samad tossud, mida Kristiines olin proovinud. Jep! Olidki seal ka olemas ning sain kenasti mõlema jala oma proovida. Ehk siis 2,5 tundi hiljem, kui olin juba valmis loobuma, õnnestus lõpuks jalatsid saada. Milline saaks siis veel see jõulutulede otsimine olema!?