Selle talve esimene suusatamine.


Tegin täna selle talve esimese suusatamise. Kuna öösel oli lund sadanud ning kergliiklusteedeni jõuab lumesahk arvatavasti alles millalgi esmaspäeva varahommikul, siis otsustasin tänase pika kõnniringi asemel hoopis suusad välja otsida. Alevisisesed teed on varasemast kerge kiviklibu peale saanud ning seal oli liikuda raske. Alevi piiridest välja jõudes oli olukord juba parem. Kuigi kohati oli ikka tunda, kuidas suusa kinni võtab ja tuli valmis olla, et tasakaalu hoidmiseks võib muidu juba enam-vähem hoo sisse saanud sammu sekka elegantne koperadamine sattuda. Mööda korralikku sissesõidetud rada oleks kindlasti parem sõita, kuid arvestades viimaste aastate talveolusid, olid ka tänased tingimused sobilikud. Ja ega neid radugi kuskilt võtta pole.

Kuigi olen nüüd paar nädalat tagasi kimbutanud võhmapuudusest üle saanud ja korvpallis jaksan korralikult ikka päris mitu otsa järjest kiirrünnakuid ja kaitset mängida, jäi suusatades veidi pauerit puudu. Hingamist päris kokku ei tõmmanud, aga raske oli ikkagi. Eks see oli muidugi ka vähe teistmoodi pingutus kui korvpalli puhul.

Olen praeguseks 28 päeva järjest oma aktiivsusmonitoris seatud eesmärgid vähemalt 100% ulatuses täitnud ja ei taha väga seda ahelat katkestada. Nendel õhtutel, kui korvpalli pole, olen kiirkõndi tegemas käinud. Vaikselt hakkab see aga ära tüütama, sest olen peamiselt kõndinud seda teekonda, mida mulle tavaliselt hoopis joosta meeldib. Seega õhtustele kõndimisringidele oleks suusatamine väga hea vaheldus küll, kui nüüd vaid ilma hoiaks ja seda reaalselt ka harrastada saaks. Aga tasub mainida, et olen nüüd sellel talvel vähemalt sama palju kordi suusatamas käinud kui eelmisel aastal. Kui hästi läheb, õnnestub lausa 200% rohkem suusatada võrreldes 2017. aastaga.