Ah, käisin korra veel Lätis.

IMG_5343

Nädal tagasi teisipäeval jõudsin Lätist koju ning käesoleva nädala teisipäeval läksin kohe uuesti. Veetsin kaks päeva seal mereäärses piirkonnas laagris saatjana, kuigi peab tõdema, et mere äärde jõudsin vaid kahel korral ning merevett ma ei katsunudki. Aga jah, teisipäeva hommikul kell 6 oli väljasõit. Kogu vajalik kraam mahtus kenasti seljakotti ära ning ruumi jäi veidi veel ülegi. Pööfekt. Kuna mul allalaaditud kujul muusikat pole ning Spotify Premiumit ma ka ikkagi lõpuks ligi ei võtnud, uurisin eelmisel õhtul Deezeri võimalusi. Koheselt sain 15 päeva kestva tasuta prooviperioodi ilma igasuguse mureta ja krediitkaardiandmeid jagamata. Kõige parem oli muidugi see, et sain Spotify playlistid ülikiiresti Deezerisse ümber liigutada ning offline’i parimad palad alla laadida.

Bussisõit läks kenasti. Iklas tekime esimese pausi ning võtsin kauplusest topsi kohvi. Vale otsus. Reisi esimene ebaõnnestunud kohvivalik. Juua küll kannatas, aga elamust ei pakkunud. No polnud kohe üldse hea. Oleks teadnud, et hiljem Apelsini keskuses ka peatus tuleb, oleks sinnani oodanud. Seal ei osanud muud varuda, kui Rimist paki šokolaaditükkidega küpsiseid, väikse Coca-Cola ja mingi saiakese. Hesburgerist võtsin kaks väikest juustuburgerit kaasa. Kõhud täis, jätkus sõit.

Kohale jõudes tundus ilm enam-vähem okei. Ladusime oma kraami bussist maha ja läksime andsime korraldajatele oma saabumisest teada. Lõunasöögiaeg oli käes ning enne laagriplatsi ülesseadmist läksime sööma. Ja siis tuli vihm. Mõne hetke jooksul käis arutelu teemal, kas bussijuht tõstis asjad vihma eest varju või mitte. Nagu mingi Schrödingeri kass, eks. Jooksin siis läbi vihma parklasse. Joped ja osad seljakotid olid juba tagasi bussi pandud, aga muu kraam oli ikka väljas. Loopisime need ka varju. See oli kahe päeva ainus vihmasadu, mille kaela saime. Aga see-eest oli nii korralik sadu, et juuksed ja särk olid mul läbimärjad.

Sajust ei lasknud ennast häirida, vaid sukeldusin kohe laagritegevustesse. Päev oli täis erinevaid võistlusi, kus sai proovile panna nii mõistuse kui keha. Jube jama, et ma oma kätekõverduste harjutamisega alles hiljuti algust tegin ja pole veel võimeline 40 sooritama. See-eest tegin vastupidavusharjutusena 150 jalavahetusega hüpet 50 sentimeetri kõrgusele pingile ettenähtud ajapiirangu jooksul. Nüüd on mul muidugi koivad teist päeva sellest jube valusad, aga mõlgutan juba mõtteid, kus ma kodus seda sama harjutust saaksin sooritada.

Pärast võistlusi oli lõpuks aega veidi rohkem ringi vaadata, mängisin noortega jalgpalli, lobisesime niisama, käisime rühmajuhtide koosolekul ning lõpuks lobisesime veel. Nii umbes poole kaheni öösel, kui uni ikkagi võimust võttis. Kell 0435 ärkasin üles. Toanaaber teadis öelda, et see on just parim aeg duši alla minekuks, sest sellel kellaajal pole seal järjekorda. Huvitav küll miks, eksole. Kui ma lõpuks kella 5 ajal olin ka end häälestanud pesemaminekuks, avastasin uksest välja astudes, et üle mere paistab päikesetõus nii ilusti. Fotografeerisin siis veits ja lõpuks jalutasin ka ikka pesema. Kuna oli ikkagi pooleldi öö ja nagu uni ka veits, arvasin, et üpriski tark tegu oleks proovida edasi magada. Õnnestus.

IMG_5352

Päris hommiku ja hommikusöögi saabudes ma kohvist loobusin. Eelmisel õhtul tehtud katse sealsest kohvikust saadud lattet proovides polnud eriti meeliülendav. Kuum jook topsikus sobis kõige paremini käsi soojendama. Igal juhul see saamatajäänud kohv andis terve päev tunda. Kella üheks oli laagri lõputseremoonia ja autasustamine läbi ning võtsime suuna koju. Riias tegime väheke pikema peatuse ning enne poolt üheksat olime juba kodus. Tore reis oli.

IMG_5353