Veel leidub jääd.

Drooni lennutama jõuan viimasel ajal vähem kui tegelikult soovi oleks. Kolmapäeval käisin tiirutamas, aga siis jäi viimane lõpp juba liiga hämarasse ja mingit head materjali ei saanud. Laupäevane lennutamine oli aga veidi produktiivsem. Käisin Pirgu terviseraja juures ning tegelikult ei suutnud viimse hetkeni otsustada, mida ma teha tahan. Drooni lennutada? Niisama pildistamisega kätt harjutada? Discgolfi mängida? Lõpuks kujunes olukord nii, et lennutasin akud tühjaks ja seejärel liitusin mänguga.

Kuna ma alles lennutamist ja lennu pealt filmist harjutan, siis mingeid hiilgavaid meistriteoseid ma luua ei suuda. Aga vähemalt on iseenda jaoks jälg järjekordse video kujul maha jäetud. Tulevikus, kui peaks videonduses minust asja saama, on hea tagantjärgi vaadata, mismoodi ma alustasin. Ja kui ei saa asja, siis on vähemalt hea meelde tuletada, miks ma ei peaks sellise asjaga tegelema.

Ostsin eelmine nädal 1 TB välise kõvaketta. Paratamatult kipub arvuti kõvaketas droonimaterjali tõttu väga kiiresti täis saama, sest kui materjali töötlema hakata, läheb teine samapalju kettamahtu veel kasutusse. Reaalselt olin ükspäev silmitsi olukorraga, kus mul nii kodu- kui tööarvutis oli vaba ruumi veidi üle ühe gigabaidi. Ja noh, suurt ekraani oleks tegelikult ka vaja. Päris tihti tuleb ette igasuguseid kujundustöid, mille jaoks 13″ ekraan kribuks jääb. Kuna aga video ja kujundus pole mu põhitöö, siis siiani on väiksest ekraanist piisanud.

Kes oleks osanud arvata, et piimavahustaja sellist hinda maksab!

Kuidas küll nädalavahetus nii kiiresti mööda lendab! Kui ma poleks juba poole kaheksa paiku ärganud, siis vist küll nii tegus päev poleks tulnud. Hommikul korrastasin veidi elamist ja juba enne üheksat panin kraami kokku, et drooniga välja minna. Seekord võtsin ka päikeseprillid kaasa, millest oli tõesti väga palju kasu. Aga paljaste kätega puldi käsitsemine on ikka päris hull (nagu ma juba reedelgi kirjutasin). Veetsin veidi üle poole tunni taevas ringe tehes. Drooni aku vahetamise ajal soojendasin käsi ja vestlesin parklas ühe meesterahvaga, kes tundis huvi selle vastu, mida ja miks ma filmin ning uuris minu drooni speki kohta.

Täpselt selleks hetkeks, kui ma oma tehnika kokku korjasin, jõudis kätte aeg veidi sotsiaaltööd teha ning peagi lõunast saabuvatele peredele kodud ette valmistada. Kõõlusime kambakesi redelitega puude najal ja paigaldasime ühepereelamuid pisisulelistele. Päike paistis kogu selle aja nii mõnusalt ja soojalt.

Edasi tõttasin koju, vahetasin riided, võtsin shopingukaaslased peale ja suundusime pealinna. Muude asjade ostlemise kõrvalt õnnestus ka SportsDirectis tiir teha lootuses leida endale sõrmeotsteta kindad. Esmalt jäid silma vaid talve- ja jõusaalikindad. Olin juba valmis loobuma, kui jooksuriiete juures märkasin väheke õhemaid, kuid kirjade järgi nutiseadmega ühilduvaid kindaid. OMFGSTFU! Täpselt seda mul oligi vaja! Proovisin siis S/M suurust kätte. Ei olnud päris õige tunne. Aga ega paljaste kätega drooni lennutada pole ka just väga õige tunne. Sain sammu kassade poole astuda, kui märkasin lasteriiete juures täpselt samasuguseid kindaid XS suuruses. OMFGNCISFBI! Ütleks, et totaalne jackpot!

Lisaks skoorisin Tigerist piimavahustaja. Jeebus küll. Ma ei teadnudki, et selliseid asju 3 euro eest saab. Hiinast pidavat saama täpselt samasuguseid lausa 70 sendi eest ja need pidavat väga hästi töötama, teadis mul õde rääkida. Olevat ta endale sealt samasuguse tellinud. Mul polnud aega ootama jääda, millal konteiner siiapoole teele saadetakse ja võtsin kolmeka eest selle vidina ära. Ja ossa kus alles vahustab! No tõesti! Koju jõudes vahustasin kohvikoore nii ära, et kohv tõstis koheva vahu tassist välja ja kogu kohvimasin oli vahtu täis (see tüvekorduste uputus tundub väga kunstipärane ja ma ignoreerin seda).

Õhtul ma enam õue ei jõudnudki, kuigi oleks tahtnud veel enne pimedat jalutama minna. Tegelesin koduste toimetustega aka pesu pesemise, ahju kütmise ja koristamisega. Vaatasin üle hommikul mälukaardile püütud kraami ja möllasin selle töötlemisega. Pea poole üheksani õhtul lükkasin edasi homseks lubatud võileivatordi tegemist. Pärast võtsin aga YouTube’i ette ja vaatasin oma tellitud vloggereid. YouTube’i vaatamise tõttu on mu jälgitavad tavablogid viimasel ajal veidi unarusse jäänud. Samas hoiab Feedly nad kenasti alles ning kui mul peaks näiteks pühapäeva varahommikul suur himu ja tahtmine neid lugema hakata, on selleks võimalus täiesti olemas.

Ilma materjalita head asja ei saa.

Kuni tänaseni on terve nädal olnud sombune ning drooniga ei ole välja asja olnud. Nii olengi jätkuvalt vaadanud õhtuti tundide viisi erinevaid video- ja fotograafiateemalisi õpetusi. Kuidas videoga lugu jutustada, miks on B-roll oluline, kuidas muusika annab videole nii palju juurde, kuidas järeltöödelda ja luua mingeid kindlaid efekte.

Täna hommikul aknast välja vaadates sain lõpuks tõdeda, et ilm on lennutamise osas paljulubav. Taevas oli täiesti selge, külma aga lausa 10 kraadi. Küll päeva peale soojemaks läheb, mõtlesin. Pakkisin drooni igaks juhuks tööle kaasa lootuses, et ehk õnnestub mingil hetkel tunnike väljas veeta. Tööl oli teha palju ja pidevalt passisin aknast välja, et kas ikka ilm veel peab. 12 paiku kiskus pilve, sadas kergelt lumekribu ja tundus vägagi tuuline olevat. Tund aega hiljem tulid muud kohustused vahele. 1330 paiku aga tekkis vaba hetk ning viskasin seljakoti selga ja läksin õue. Selleks ajaks oli taevas taas selginenud, kuid tuul puhus päris korralikult. Kõhklesin päris pikalt, kas üldse hakata varustust välja võtma. Samas kui ma juba õues olin …

Leidsin ühe puudevahelise vaikse koha, kus sain drooni ilusti õhku tõsta ja ise veidi tuulevarjus seista. Lisaks tuulevarjule oleks vaja olnud ka päikesevarju, sest päike siras otse silma, mis drooni lennutades pole just eriti hea variant. Igal juhul kannatas kenasti 50 meetri kõrgusel lennata. Tänase idee jaoks mul rohkem kõrgust polnudki vaja. Samas väga kaugele endast ma drooni lennutada ei tahtnud, mistõttu sain enamus vaated püütud suhteliset samast küljest. Paljaste kätega kannatas õues olla vaevalt ühe aku jagu ning langes ära variant ise füüsiliselt asukohta muuta, et teiste nurkade filmimiseks droonile lähemal olla. Pean mingisugused sõrmedeta kindad soetama, et käed üleni külmetama ei peaks.

Kodus materjali läbi vaadates pidin tõdema, et olin saanud küll mõned head klipid, kuid tervikliku video jaoks poleks sellest piisanud. Lihtsalt tuleb mingi hetk uuesti samasse kohta minna ja juurde filmida. Olen seda meelt, et igal lennul saadud materjalist ei pea hambad ristis midagi lihtsalt tootmise pärast tootma.

Ettevalmistused, et esimene droonilend õnnestuks.


Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, saab päris palju juba enne esimest õhkutõusu ära teha (nt puldi ja gimbali seadistamine). Kindlasti käib sinna hulka drooni ja puldi tarkvara uuendamine, et ei peaks asjatult keset loodust lihtsalt uuenduste allalaadimist ja paigaldamist ootama ning samal ajal endamisi arutlema, kui palju see kõik küll drooni akut kulutab. Eriti oluliseks saab see siis, kui sul ongi ainult üks aku.

Esimesele lennule võtsin ma kaasa väga palju asju. Igaks juhuks. Loomulikult droon, pult ja akud. Juhtmed (äkki on vaja pulti laadida), arvuti (äkki saab mälukaart täis), GoPro (et filmida seda, kuidas ma filmin). Reaalsus oli aga see, et arvutit ei läinud vaja, sest olemasolevast 32 GB mälukaardist piisas täiesti. Puldi akut polnud vaja ka laadida ja õues olles sain aru, et see oleks küllaltki vaevaline protsess. Etteruttavalt olgu öeldud, et pult peab vastu täitsa vabalt kolm akutäit lendu. Esimesel lennul piirdusin ainult ühe akuga, sest droon hakkas kummaliselt käituma ning otsustasin asjad kokku pakkida ja kodus olukorda põhjalikumalt uurida. Siit järgmine oluline punkt: tea, mida teha, kui midagi valesti läheb.

Mis saab valesti minna?
Puldi ja telefonirakenduse vahel kaob ühendus. Esimesena tuleb üle kontrollida, kas kaabel on korralikult telefoni ja puldiga ühendatud. Kui sellest kasu pole, saab telefonis äpi sulgeda ja uuesti avada. Puldi ja äpi ühenduse katkemise puhul on droon endiselt puldiga kontrollitav, aga äpist ei näe enam kaamera otsepilti. DJI drooni puhul on siis kõige õigem anda droonile käsklus RTH ehk return to home.

Puldi ja drooni vahel kaob ühendus. Täpselt see juhtus minu esimese lennu ajal. Ja ma polnud eelnevalt selle kohta mitte midagi lugenud või uurinud. Ma lihtsalt ei tulnud selle peale. Päris õudne oli. Telefoni rakenduse sulgemisest polnud kasu. Kuna droon oli seadistatud selliselt, et puldiga ühenduse katkemise korral tuleb ta ise automaatselt stardipaika tagasi, siis nii seekord läkski. Aga droon ei maandunud. Jäi nii umbes kahe meetri kõrgusele hõljuma ja puldile ei allunud. Mida ma ei teadnud, oli see, et oleksin pidanud puldi välja ja seejärel uuesti sisse lülitama. Mida veel soovitatakse, on lülitada telefon lennurežiimile. Miks selline olukord üldse tekkis, ma ei tea. Lähedal olid küll mõningad elektriliinid, aga olles vaadanud, kus ja millistes tingimustes teised sama drooni lennutavad, oli minu asukohas ikka väga vähe segajaid. Igal juhul tasub juba enne uurida, mida sellistes olukordades teha!

Riietus
Eile ja täna oli väljas paar plusskraadi ja kerge tuul. Polnud nagu eriti pakse hilpe vaja selga ajada. Isegi kevadet oli õhus tunda. Vale! Te ju mäletate, mis juhtus, kui Anu ja Sipsik kevadiste vetega mängimas käisid!? Tuleb väga soojalt riidesse panna. Müts ja sall kindlasti. Kinnastega pole eriti midagi teha, kui on tarvis telefoni ekraanil midagi vahepeal seadistada või valida. Seega käed külmetavad niikuinii. Panin jalga ka paksud suusapüksid ja korralikud talvesaapad, kuigi igapäevaselt saab väljas juba ketse kanda. Drooni lennutades kipub enamus ajast mööduma paigal seistes ja pole mõtet lõbusat asja sellega rikkuda, et külma pärast ebamugav on.

Tänase lennu tegin Kõnnu järve juures. Peamiseks eesmärgiks oli harjutada sujuvamat puldi käsitsemist, proovida drooni sport-režiimi, katsetada, kuidas puude vahel manööverdamine õnnestub (droon sai kuuseoksi näksida) ja veid ka kõrgust püüda. Ja kui juba lendamiseks läks, siis natuke filmisin ikka ka.

Algaja droonipiloodi pajatused.


Olen eilsest saati drooniomanik. Uurisin ja planeerisin ikka päris pikalt ja lõpuks ostsin ära. Tänaseks tundub, et ükskõik kui palju õpetusvideoid enne esimest droonilennutamist vaadata, on ikka asju, mis õigel hetkel meelest lähevad. Gimbali seadistamine, video- ja fotorežiimi sätted ja kvaliteet, salvestuskoha määramine, mõõtühikud, juhtjooned (guides). Palju asju saab alles enne lennutamise algust paika seada (nt valge tasakaal). Kuna eile õhtul poleks niikuinii lendama saanud, siis tegelesingi seadistamisega. Vahetult enne drooni õhkutõstmist oleks sellele päris kaua aega kulunud.

Kuidas ja mida üldse seadistada? Kuna olin eelnevalt väga palju videoid vaadanud, siis kasutasin sealt õpitud asju. Näiteks poleks ise osanud ära arvata, kuidas gimbali liikumine sujuvaks muuta või puldi tundlikkus ja drooni peatumine selliselt sättida, et mõnusalt siidiselt liikumist salvestaks. Samas oleneb seadistamine ka sellest, mida on soov drooniga teha. Kui eesmärgiks on teha fotosid, siis tuleb kiirem ja äkilisem juhtimine kasuks, et soovitu ruttu kaadrisse püüda. Video puhul on jällegi oluline, et droon sooritaks manöövreid aeglaselt. Täiesti omaette teema on järeltöötlus. Aga see on juba valdkond, millest ma praegu veel mitte midagi ei tea ja suht nullist alustama pean.

Igal juhul on Internet täis juhendeid, arutelusid ja videoid, mida algaja droonipiloot teadma peaks. Kui ma esialgu vaatasin YouTube’is tundide viisi videoid ning muudkui noogutasin kaasa, et oh-kui-lihtne, siis üleeile sain aru, et tegelikult niisama ei jää meelde midagi. Võin ju videod järjehoidjatesse või listidesse salvestada, aga see tähendab, et kui midagi konkreetselt vaja läheb, tuleb ikka terve video läbi vaadata. Nii hakkasingi märkmeid tegema olulisema kohta, mille puhul arvan, et seda hiljem vaja võiks minna. Ja lõpuks on ikka nii, et kõik asjad on justkui lennuks valmis seatud ja siis avastad alles maandudes, et unustasid kaamera filmima panna.