Mängimisest.

gamer

Viimasel ajal olen päris sageli kirjutanud sellest, kuidas päris korraliku osa minu ajast moodustab mängimine. Huvi videomängude vastu on mul olnud juba lapsepõlvest saati. Minu esimeseks mängumasinaks oli neid vahvaid kollaseid 8-bitiseid kassette mängiv konsool. Mõnda aega enne seda, kui päris enda oma sain, käisin sõprade juures, kellel see juba olemas oli, mängimas. Omavahel sai mänge ka vahetatud, kuigi minu mängukogu oli küllaltki lahja.

Kui saime koju esimese 286 arvuti, siis tuli sellega kaasa ka mõningane hulk mänge. Meenuvad näiteks Keen 2 ja Prehistorik. 386 pealt meenub Gods ja Wolfenstein (või oli see juba isegi 286 peal?). Ise mängude installimiseni jõudsin juba vähe uuema arvuti juures. Näiteks Theme Hospital tuli praegu meelde.

Põhitõed, kuidas arvutit kasutada, sain Empsi käest. Edasi avastasin jõudsalt juba ise. Seda nii mängude kui kõige muu arvutit puudutava osas. Vinkusid mänge käisin aga ikka endiselt sõprade juures mängimas. Eks tegelikult tänu neile õppisin ka arvutimaailmas palju juurde.

Korralikku mänguriarvutit mul tegelikult polegi kunagi olnud. Nautisin ajakirjaga Digi kaasa tulnud CD-de pealt demomänge ja tasuta tarkvara. Mõned mängud ikka ostsin ka, aga neid oli üldiselt vähe. Vahepeal huvitusin mängude asemel rohkem riistvarast, veebidisainist ja programmeerimisest, kuid aastad läksid edasi ja lõpuks jõudsin mängude juurde tagasi. Vatsi eelmise arvuti peal kannatas juba päris korralikke asju mängida (Skyrim 5, Assassin’s Creed Revelations), aga minul oli huvi konsooli vastu. Huvi millegi vastu, mida ma kunagi proovida polnud saanudki.

Pleikarijutt käis mul ikka mitmeid aastaid. Nii umbes kaks aastat tagasi ostsin siis lõpuks kasutatud kujul PlayStation 3. Sain portsu mänge ka kaasa ning rõõmu oli oi kui palju. GTA V, GT5, Battlefield 4, Dishonored, Black Ops II, Wolfenstein the New Order, Beyond Two Souls, Red Dead Redemption, Max Payne 3, Diablo III, Uncharted 3, Last of Us. Kindlasti on neid veelgi, sest PS+ liikmena sain igal kuul paar mängu digitaalsel kujul juurde.

PlayStationi omanikuna käis mängimine lainetena. Vaatasin ja otsisin järelturult soodsa hinnaga mänge. Kuigi mänguvalik PS3-le on väga suur, mõtlesin pidevalt, kuidas uuemad asjad siiski proovimata jäävad. Hoidsin pidevalt silma peal PS4 hindadel. Siis aga tuli mängimisse pikem paus. Lõpuks seisis mul PS3 lausa niimoodi, et tõmbasin lausa voolujuhtme seinast.

Aga ega mängimine ei saagi olla kohustus. Mängimine peab pakkuma meelelahutust ja head tunnet. Päeva jooksul võib mõelda ja ette planeerida, mida ja kuidas õhtul mängida (nt millise taktikaga pooleliolevat missiooni edasi teha). Aga kunagi ei saa ennast mängima sundida lihtsalt sellepärast, et mäng tuleb läbi teha või et muidu seisab konsool tühja.

Sellest, kuidas, millega ja mida ma hetkel mängin ja millest mängides mõtlen, aga juba edaspidi.

Linnud ja mängud.

ecoffeeOotan, et linnud toidumaja külastama hakkaks. Viis kilo sihvkasid ootab söömist, aga sööjaid pole. Enne meeldis neile küll akna vahelt makrofleksi nokkimas käia ja rõduservas keksida, aga nüüd, kui päriselt toidulaud nende auks kaetud on, valitseb vaikus. Kuidas ma peaks siis lindutest Instagrami jaoks pilte saama, kui nad sööma ei tule? Ah!?

Mängude nimekiri, mis mängimist ootab, on veninud päris pikaks. Ja loomulikult, kui kuskilt mingi hea diil tuleb, siis peab ju gamelibraryt ikka kasvatama. Peaks võtma Far Cry 4 ikkagi selle nädala plaani maksimaalselt läbi mängida. Põhimissioon sai mul tegelikult juba ootamatult tehtud, aga mõned outpostid koos ülesannetega ja radio towerid vajavad endiselt vallutamist.

Minu biolagunev bambuskiududest kohvitops saab pidevalt tähelepanu. Jep, ma ikkagi ostsin selle raamatupoest ära kuna sain kaupluse äpiga viieka soodukat. Päris hea topsik on. Silikoonist kaas on ka lõpuks oma silikoonise maitse kaotanud ja nüüd saab kenasti kohvi nautida. Kahe nädala jooksul olen tänu sellele ökotopsile jätnud kasutamata vähemalt viis ühekordseks kasutamiseks mõeldud papptopsi (üritasin tegelikult ka neid korduvkasutada).

 

Kuidas ma plaanisin reedel mitte midagi teha.

Täna oli lõpuks see päev, kui ei pidanud hommikul vara ärkama ja kuskile minema. Lebasin voodis ja kuulasin, kuidas väljas vihma mühistas sadada. No kohe üldse ei tahtnud liigutada. Tund aega hiljem võtsin end kokku ja loivasin kööki, et kohv hakkama panna. Tegin hommikusöögi ka valmis ja mõtlesin, mida alanud päevaga peale hakata. Ideaalne oleks, kui saaks päev läbi mängida. Veelgi ideaalsem oleks, kui teeks hunniku tööasju ära. Või siis lebotaks päeva lihtsalt mööda? Või läheks Tallinnasse?

Lõpuks hakkasid asjad iseenesest liikuma. Oli vaja autoga väike sõit teha, mis tähendas, et tuli ikkagi riided selga ajada. Paarkümmend minutit hiljem tagasi koju jõudes hakkasin arvutis üht tööasja uurima ja mitmeid tunde hiljem oli kõik tehtud, mis see nädal tegemist ootas. Edasi käisin Empsi juures lõunat söömas ning koju jõudes oli aeg ahi küdema panna.

Ja alles siis sain konsoolile hääled sisse lükata. Ja noh, mängisin nii umbes viis tundi. Oot, päriselt viis tundi? Tundub nii. 16-21. Jep. Viis tundi. Mängimist lõpetadest läks meelest vaadata, mitu protsenti Far Cryd läbi tehtud on. Arvestades, et tegin täna paar päris suurt missiooni ära, siis pidi korralik edasiminek olema.

Jälle mängudest. Ja veidi spordist.

2q

Sain tänase päeva esimestel minutitel tellitud Metal Gear Solid V Phantom Paini. Olin kannatlik ja suutsin kaks kuud oodata, et hind alla läheks. Huvitaval kombel on tegu mänguga, mida järelturul kõikidele konsoolidele väga saada polegi (ja kui ka on, siis hind jääb ikka uuega samale tasemele). Seega igati hea diili sain. Vahepeal mõtlesin lausa, et äkki peaks ikka PlayStationi ka alles jätma, et oleks mitu varianti, millele mänge vaadata. Nüüd see muidugi enam võimalik pole, sest tegelikult müüsin pleikari paar päeva tagasi maha. Ehk siis uue konsooli raha on tagasi teenitud.

Vaatasin öösel veel pika nimekirja muid mänge läbi, mida tahaks ka millalgi mängida, aga ostma veel ei kiirusta. Seda enam, kui eile Far Cryd tehes avastasin mängu dashboardilt, et olen seda mänginud vaid viis tundi. Okei, eilsega tuli mänguaega paar tundi juurde, aga pikk tee on veel minna. Praeguseks on umbes 10% läbi mängitud.

Eile tegin veits sporti. Osalesin korvpallimängus. Lausa võistluse moodi mäng oli. Mul tuli selle pärast ikka hull närv sisse poole päeva pealt. Umbes samasugune ärevus, kui 5.-6. klassis korvpallivõistlustel käies. Ma ei ole kunagi mingi hea mängija, aga natuke ikka asja jagan. Vastase lauas olin küllaltki aktiivne, oma korvi alla kaitsesse eriti ei jõudnud. Päris mitu korda saatsin palli ikka korvi ka, kuigi üldine tabavusprotsent oli niru. Aga kuulen siin veel tänagi, kuidas eile olla olnud lahe mäng ja pealtvaatajad said toreda elamuse. Enesetunne on täna veidi raske. Kasutasin eile ju üle pika aja aktiivselt lihaseid, mis muidu pidevalt stand-by olekus on.

Oktoobri lõpp juba paistab.

Fable Anniversary on läbi mängitud. Viimast korda seda mängima hakates arvasin, et mul ongi juba lõpubossiga võitlus, kuid siis selgus, et mingid missioonid on veel vaja teha ja seejärel oli alles final battle. Eelviimasest võitlusest viimaseni oli mäng suhteliselt igav. Kuidagi liiga palju jooksutamist ja lahmimist ning lugu oli lahjapoolne. Igal juhul mäng sai läbi tehtud ja üldine kogemus oli kokkuvõttes täitsa okei. Far Cry 4 on ka juba mõned tunnid mänguaega saanud. Võiks öelda, et kohati päris raske mäng. Või siis mina olen koba. See teine variant on täiesti võimalik, sest mingit korralikku tulistamis- ja hiilimismängu pole ma juba päris kaua aega mänginud. Aga jah. Pean harjutama.

Jooksmisega on kehv lugu. Kui ma praegused suuremat tähelepanu nõudvad asjad korda saan, siis võtan jooksmise uuesti käsile. Või õigemini jalule, eks. Muide septembri tulemuseks oli ainult mingi 32 kilomeetrit. Ja oktoober on juba poole peal. Okei, täna veel ei ole, aga homme juba suht on.

Mis siis veel? Eelmisel pühapäeval tegime väikse väljasõidu. Käisime Keila-Joal ja külastasime Paldiskit. Polnud kummaski kohas lausa paar aastat käinud ja täitsa huvitav oli üle pika aja. Näiteks Paldiskis ootas meeldiv üllatus – Pakri tuletorn on avatud külastajatele. Kuna pühapäeval oli väga ilus ilm, siis tasus torni tippu sammuda küll. Avanev vaade oli kaunis.

z

z-1

2q

z-2

2q-1

9k

z-3

9k-1