Aasta pärast jälle.

9k

Peab tõdema, et päris tore nädal on olnud. Jõudsin tööl päris palju asju tehtud, kuigi kui reedel arutasime, millega ma nelja kuu jooksul tegelenud olen, tuli kuidagi hädine nimekiri. Aga ega koguaeg ei saagi suuri asju teha. Mänginud olen vähe. Kuna olin vahepeal veidi tõbine ja silmad olid kergelt öeldes punased, siis jätsin mängimise ära. Ausalt öeldes ei tundnud puudust ka ja oli hea paus teha. Nädala alguses ilmutas esimesi tõsiseid õitsemismärke ratsuritäht ning neljapäevaks olid kaks õit juba täiesti avanenud.

ratsurita%cc%88ht

Mõnel õhtul olen raamatut lugenud ja kolmapäeval toimetasin köögis. Tegin katsetust toorjuustukoogi valmistamisega ning peab tõdema, et õnnestus päris hästi ning sobis sünnipäeva puhul lauale panna küll. Tegin ka suure kausi jagu salatit (mida sai kokkuvõttes nii palju, et isegi pärast laiali jagamist jätkub seda meil veel nädala lõpuni) korvikeste täitmiseks. Emps küpsetas ülimaitsva kringli, Memmur tõi veel ka tordi ja Sneik paar pakki küpsiseid. Ja jälle läks nii, et süüa sai väga palju. Istusime pereringis ning oli tore õhtu. Tordil põlesid lõbusad spiraalikujulised küünlad, mille leidsin hommikul oma vahvast advendikalendrist. Peo riietus oli vaba ja nii kujuneski sellest omamoodi stiilipidu. Vaba stiiliga.

Sünnipäeva järgselt olen Nutribulleti omanik. Juba mõnda aega tagasi vesistasin selle järgi ja siis veel lugesin takkapihta Lauriita blogist, et ta sai selle endale sünnipäevaks ja uurisin niisama igasuguseid retsepte, mida Nutribulletiga valmistada saab. Ja nüüd on see mul olemas! Esimese Nutriblasti katsetuse tegin kohe järgmisel päeval, aga kuna kasutasin küllaltki suvalisi koostisaineid, siis mingit tõsist maitsenaudingut sellest ei saanud. Täna aga valisin retseptid välja, mida proovida soovisin ja ostsin poest kõik vajalikud koostisosad. Isegi kookosvett ostsin, mis tegelikult puhtana maitseb natuke … omamoodi.

smuutikraam

Retsepti järgi valmistasin täna Kiwi Lime of Mine smuuti. Ainsa koostisena jäi puudu lehtkapsas, aga asendasin selle spinatiga. Kuna ma väga kookosveega riskida ei julgenud, siis panin seda ainult natukene ja ülejäänud asendasin tavalise kraaniveega. Tulemus sai ilus erkroheline ja maitse suurepärane. Nagu päriselt suurepärane ja kohe kindlasti mitte selles mõttes, et üritaks ennast hullult veenda, et mistahes roheline asi, mis tervislikkuse järgi õhkab, tuleb endale meeldivaks sundida.

roheline

Nädalavahetust sain aga alustada uuest serviisist kohvi juues. Mul on varasemast olemas üks täiesti kena kohviserviis, aga selle võtangi tavaliselt välja vaid sünnipäevadel. Aga unistus oli, et võiks olla ka selline ilus igapäevaseks kasutamiseks sobiv komplekt, millest nädalavahetusekohvi nautida. Sünnipäeval täitus see soov.

9k-1

Ja siis veel need ilusad taimed, mis elamist kaunistavad!

photo-10-12-16-18-48-36

9k-2

Viienda detsembri õhtusöök.

Tänane õhtusöök sai küllaltki tervislikupoolne. Kausis kohtusid kodujuust, suitsulõhe, kirsstomatid. Taldrikul kogunesid rösterist läbikäinud leivaviil (oma küpsetatud leib), mida katsid või, sink ja natuke rohelist sibulat ning kõrvale tükeldatud õun.

kodujuust-kala

Ning korralikuks magusaks suutäieks peotäis karamelliga kaetud popkorni. See vinku popkornipakk oli peidus minu tänases adevendikalendris.

popkorn

Advendikalender ise on ülivahva! Sain selle esimesel advendil kingituseks oma õelt. Suur ettevõtmine ikka selline asi valmis meisterdada (arvestades seda, et ta valmistas samasugused ka Empsile ja Ljoožile).

kalender

Milline kukeseenesaak!

Eile tekkis mõte, et läheks vaataks, mis metsas põnevat on. Pole see suvi veel korralikult seal uudistamas käinudki, samas igal pool on muudkui mustikamüügi kuulutused. Võtsime väikse ämbrikese ja noad ka kaasa. Esimene metsaserv, kuhu sisse piilusime, oli saagitu. Mustikataimed küll kasvasid, aga mitte ühtegi marja polnud küljes. Küll aga skoorisin koheselt esimesed kaks kukeseent. Liikusime edasi järgmise metsatukani ning seal oli juba rohkem õnne. Kohe teelt metsa astudes tervitasid meid mustikad ja metsvaarikad, mida sööma ja korjama asusime. Meie eesmärgiks polnud kohe kindlasti 10-liitrise ämbri täis korjamine. Väike šašlõkiämber oli igati paras, et marju jätkuks paariks päevaks müsli, pudru ja jäätise peale. Kõhtu korjasime ka omajagu.

marjad

Müttasin mööda metsaalust, kui leidsin korraga oksarisu keskelt veel kaks kukeseent. Et nüüd põnevust rohkem pikalt mitte hoida, siis olgu öeldud, et minu kukeseeneskooriks sellel päeval neli jäigi. Seega jah, selline kohutavalt tagasihoidlik saak ja mingit meeletut seenevaru talveperioodiks ma paraku ei saanud. Samas piisas sellest täiesti edukalt mõnusa õhtusöögi valmistamiseks. Praadisin kõik need neli seent võis, lisasin singiribad, sektoriteks lõigatud tomatid ja rukola. Sai päris hää.

tomatjaseen

 

Kuidas suvega toime tulla.

Loomulikult hakkab kõige tugevamini vihma sadama just siis, kui olen poolel teel koju, kaenlas tasuta saadud raamatud, mida millegagi taevast langeva vee eest kaitsta pole. Ning loomulikult saavad kevadest saati perfektsena püsinud roosad DCd, mida sõber vaevalt poole tunni eest kiitis, peale esimesed poripritsmed. Või siis hakkab sadama sellel hetkel, kui olen end kokku võtnud, et peenramaalt õhtusöögi tarbeks rukolat noppima minna. Pole paremat tunnet, kui rasked vihmapiisad, mis peenra ääres kükitades vastu selga trummeldavad ja läbi riiete tungivad või mulda sedavõrd üles peksavad, et tuppa jõudes näevad varbad välja kirjud nagu Pipi hobune. Aga pole hullu. Riided kuivavad ära, varbad võib soovikorral puhtaks pesta ning rukola … rukola võib ära süüa. Eriti hää saab ta siis, kui kõrvale on võtta peotäis kukeseeni, üks paraja suurusega tomat, veidi juustu ja paar viilu sinki. Kogu kamp (peale juustu) tuleks pannil kuumaks ajada, läbi segada ning taldrikule tõstes lõpuks juust seltsiks riivida. Maitseb täitsa suve moodi.

seened-salat

Kuidas ma öösel rõdul mune vahustasin.

Ekslikult arvasin eile keset päeva, et laupäevaste toimetuste haripunkt oli see, kui Empsiga mõned sajad kilod rauda tõstsime. Oli vaata et lausa trenni eest, sest vanade piimapüttide, roostetanud pursuikade ja raudtorude tassimine lõhnab kodukootud jõusaali järgi. Täna vaatasin hindava pilguga biitsepsit, aga tulemust siiski polnud näha. Kuigi õuetoimetusi jätkus eile terveks päevaks, siis alles õhtul läks päriselt põnevaks.

Päeva lõpetuseks hakkasin tänaseks kooki tegema. Kui ma veel päeval arvasin, et teen vaid ühe koogi, sest niikuinii istume ju kõik ühes seltskonnas koos, siis mida aeg öö poole tiksus seda enam selles plaanis kahtlema hakkasin. Tahaks ikka emadepäeval nii emale kui vanaemale enda tehtud koogi kinkida. Ehk siis mul oli varutud kraam vaid ühe koogi jaoks ja kogu jogurt ja kohupiimapasta läks selle tarbeks. Nii mul tekkis paanikaosakond, sest asjadest, mille puhul ma tean, et neid koogi sees kasutatakse, oli mul olemas vaid piim, muna, jahu, suhkur ja külmutatud kirsid. Võib öelda, et küpsetamine pole just minu suurim trump, sest üldjuhul on meil igasuguste sündmuste puhul toiduvalmistamine omavahel jaotatud ja küpsetamine on alati kellelegi teisele jäänud. Internet ütles, et loomulikult saab nendest asjadest kooki küpsetada! Selles ma ei kahelnudki. Okei, tegelikult kahtlesin küll. Kes siis ei teaks, et munast ja suhkrust ja jahust saab teha biskviittaigna? Näiteks mina. Ma tean, et seda taigent saab teha ja seal käib muna ja suhkur ja ilmselt ka jahu, aga seda, et seal rohkem midagi muud ei käi, ma ei teadnud.

Enivei. Munad tuli suhkruga vahustada. Kell oli kümme läbi. Kogu maja oli vaikne. Et kahtlusi hajutada [loe: müra summutada ja mitte kedagi üles ajada], panin köögiukse kinni ja läksin pooleldi peaaegu et rõdule mune ja suhkrut hästi kohevaks ja heledaks vahuks mikserdama. Põnev-põnev. Edasi tuli see koht, kus ma kahtlesin, kas külmutatud kujul kirsse võib koogi sisse panna. Mina ei pannud. Panin hoopis rosinaid. Kümme minutit hiljem mõtlesin ringi ja lisasin ka kirsid. Oh jummel küll. Aga täitsa kena ja hea kook tuli lõpuks välja. Kirsse oleks võinud isegi rohkem olla.