17092017.


Sügis on pöörane aeg. Oot, seda ütlesin ma ju kevade kohta ka? Igal juhul olen ma praegu ametlikult seisukohal, et sügis on pöörane aeg. Kõik need pärast põhitööd toimuvad koosolekud ja arutelud nõuavad oma aja. Ja siis see lisaots, mis sügiseks Tallinnasse võtsin. Noh, ütleks nii, et never again. Kuni järgmise korrani. Kuigi peab tõdema, et laupäevane tööpäev osutus igati positiivseks. Emotsionaalselt on sügis jällegi lihtsam kui kevad oli. Kuid eks üllatusi, vähe pikemalt mõtlemapanevaid ja mitmetimõistetavaid vestlusi jätkub ka praegu küllaga. Tööde ja tegemistega olen enam-vähem normaalselt järjepeale saanud. Telefoni ma enam mingeid teavitusi ei pane, sest need hakkasid mind ikkagi häirima. Aga üldiselt on lõbus. Tööl siis. Ikka kohe väga lõbus. Mõnikord ma lausa mõtlen, et kas see on üldse päriselt.

Võtsin end täna kokku ja toimetasin aias. Sellel aastal on kogu see aiavärk väga kaootiline olnud. Kevadel ei tulnud kordagi seda õiget tuhinat peale ja nii on kogu suvi mööda tiksunud, et lihtsalt kohustuslikus korras mingi aja tagant olen tegelenud kasvuhoone ja peenardega. Paar nädalat tagasi otsustasin, et istutan toalilled ümber. Kuna aga õues hakkas sadama, siis jätsin taimed garaaži hoiule, et siis õigepea nendega edasi tegeleda. Nüüd nädala keskel (nii umbes kaks nädalat hiljem) sain lõpuks toalilledega ühele poole. Täna viskasin rõdult suvelilled minema ja istutusämbrid viisin talvekorterisse. Peenramaa kiskusin oa- ja hernetaimedest puhtaks. Maasikad – need sain üllataval kombel juba kolm nädalat tagasi korda tehtud. Igal juhul on väga mugav leida vabandusi stiilis, et tööpäeva lõpus enam viitsi aias midagi teha ja nädalavahetusel on ilm vilets või on vaja lihtsalt puhata. Ma loodan, et kasvuhoone saan ikka enne aastavahetust korda.

Homme on teisipäev.

snow2017
Õues on peaaegu nagu päriselt kevad. Peaaegu nagu päriselt sellepärast, et see on veidi kahtlane, et viimasest lörtsisajust on möödas juba üle 24 tunni. Kuskil peab mingi konks olema. Igal juhul on täna tegus päev olnud. Võrreldes näiteks üleeilsega, kui ma lihtsalt terve päeva voodis lebasin, sest väljas oli rõve ilm ja mul oli uni ja voodis teki sees oli lihtsalt sellel hetkel kõige parem olla. Aga täna! Täna sai kogu peenramaa kaevatud ja kõik autod pestud. Ja jooksmas käisin. Nojah. Niimoodi loetledes tundub see suht nagu mitte midagi. Enivei, point on pigem selles, et õues sai mõnusalt tšillida ja päikesepaistet nautida ilma, et iga kahe minuti tagant rahet krae vahele kallaks. Ja oleks tore, kui ma homme ära ei unustaks, et on teisipäev ja mul on kohustused, mida esmaspäeviti pole. Ja taimemajandusest! Tomatitaimi on nüüdseks kahe toa vahet nii palju ümber paigutatud ja jagatud, et mul on sordid segamini. Ega muidugi sellest nüüd midagi katastroofilist pole, aga mind häirib veidi. Sest noh, mul peavad kõik asjad ju pikkuse ja tähestiku järgi rivis olema.

Teemavahetus. Ja mida ma pean nägema Feissbuukis! House of Cardsi uus hooaeg algab. Miks Eestis ei näidata uusi osasid? Ingliskeelsena on see seriaal minu jaoks paraku liiga raske jälgida. Eriti, kui arvestada, kuidas mulle multitaskingut meeldib harrastada. Tavaline värk, et striim ja HV foorum või Feissbuuk või Twitter korraga jälgimist tahavad. Või siis tööolukorra näitena 2-3 mahukat muutmiselolevat dokumenti + Spotify + YouTube + meil. Ja ma saan reaalselt asjad tehtud. Okei, multitasking tegelikult ei suurenda produktiivsust. Pikas perspektiivis. Aga point on see, et ma ei ole kõige selle eelnevalt loetletu kõrvalt võimeline vaatama House of Cardsi inglise keeles isegi siis mitte, kui juures oleks ingliskeelsed subtiitrid. Kiun-kiun-kiun.

Enivei. Et ma siis ei unustaks, et homme on teisipäev mitte esmaspäev. Vähemalt see tuli aegsasti meelde, et tööpäevadeks äratus uuesti sisse lülitada.

Aasta pärast jälle.

9k

Peab tõdema, et päris tore nädal on olnud. Jõudsin tööl päris palju asju tehtud, kuigi kui reedel arutasime, millega ma nelja kuu jooksul tegelenud olen, tuli kuidagi hädine nimekiri. Aga ega koguaeg ei saagi suuri asju teha. Mänginud olen vähe. Kuna olin vahepeal veidi tõbine ja silmad olid kergelt öeldes punased, siis jätsin mängimise ära. Ausalt öeldes ei tundnud puudust ka ja oli hea paus teha. Nädala alguses ilmutas esimesi tõsiseid õitsemismärke ratsuritäht ning neljapäevaks olid kaks õit juba täiesti avanenud.

ratsurita%cc%88ht

Mõnel õhtul olen raamatut lugenud ja kolmapäeval toimetasin köögis. Tegin katsetust toorjuustukoogi valmistamisega ning peab tõdema, et õnnestus päris hästi ning sobis sünnipäeva puhul lauale panna küll. Tegin ka suure kausi jagu salatit (mida sai kokkuvõttes nii palju, et isegi pärast laiali jagamist jätkub seda meil veel nädala lõpuni) korvikeste täitmiseks. Emps küpsetas ülimaitsva kringli, Memmur tõi veel ka tordi ja Sneik paar pakki küpsiseid. Ja jälle läks nii, et süüa sai väga palju. Istusime pereringis ning oli tore õhtu. Tordil põlesid lõbusad spiraalikujulised küünlad, mille leidsin hommikul oma vahvast advendikalendrist. Peo riietus oli vaba ja nii kujuneski sellest omamoodi stiilipidu. Vaba stiiliga.

Sünnipäeva järgselt olen Nutribulleti omanik. Juba mõnda aega tagasi vesistasin selle järgi ja siis veel lugesin takkapihta Lauriita blogist, et ta sai selle endale sünnipäevaks ja uurisin niisama igasuguseid retsepte, mida Nutribulletiga valmistada saab. Ja nüüd on see mul olemas! Esimese Nutriblasti katsetuse tegin kohe järgmisel päeval, aga kuna kasutasin küllaltki suvalisi koostisaineid, siis mingit tõsist maitsenaudingut sellest ei saanud. Täna aga valisin retseptid välja, mida proovida soovisin ja ostsin poest kõik vajalikud koostisosad. Isegi kookosvett ostsin, mis tegelikult puhtana maitseb natuke … omamoodi.

smuutikraam

Retsepti järgi valmistasin täna Kiwi Lime of Mine smuuti. Ainsa koostisena jäi puudu lehtkapsas, aga asendasin selle spinatiga. Kuna ma väga kookosveega riskida ei julgenud, siis panin seda ainult natukene ja ülejäänud asendasin tavalise kraaniveega. Tulemus sai ilus erkroheline ja maitse suurepärane. Nagu päriselt suurepärane ja kohe kindlasti mitte selles mõttes, et üritaks ennast hullult veenda, et mistahes roheline asi, mis tervislikkuse järgi õhkab, tuleb endale meeldivaks sundida.

roheline

Nädalavahetust sain aga alustada uuest serviisist kohvi juues. Mul on varasemast olemas üks täiesti kena kohviserviis, aga selle võtangi tavaliselt välja vaid sünnipäevadel. Aga unistus oli, et võiks olla ka selline ilus igapäevaseks kasutamiseks sobiv komplekt, millest nädalavahetusekohvi nautida. Sünnipäeval täitus see soov.

9k-1

Ja siis veel need ilusad taimed, mis elamist kaunistavad!

photo-10-12-16-18-48-36

9k-2

Hea pühapäev.

lambad

Käisin täna kiirel osturingil Tallinnas. Kutsusin õe seltsiks kaasa. Mingit niisama sihitult ringivaatamist polnud. Plaan oli konkreetne ja sain vajalikud asjad kiiresti kätte. Lõpetuseks käisime Prismas, mille sushibaarist valisime kumbki endale karbitäie meelepärast. Oeh, see sushivärk on ikka hull. Mina läksin oma karbitäiega Empsi juurde, et üheskoos lõunat süüa. Sushi jätkuks olid juba pannkoogid ootel. Mõnus. Lobisesime mõnda aega niisama ja siis tulin hõumi ära.

Võtsin lõpuks end kokku ja istutasin küüslaugud maha. Hommikul enne linnaminekut tühjendasin terve suvi balkooni kaunistanud lillepotid ära ja panin garaaži hoiule. Mõtlesin, et võiks rõdukasti näiteks kanarbikud istutada, aga hakkasin kahtlema ja heitsin mõtte peast. Kuni selle hetkeni, kui nägin, et Empsil olid need rõdukastidesse istutatud. Tal on muidugi see hea, et kastid on trepi kohal oleva katuse all, aga mul jääks lageda taeva alla. Samas oleks lahe küll, kui ka praegu balkoonil veits värvi ja elu oleks. Ilmselt projekti järgmiseks nädalavahetuseks.

Imestan, et olen viimasel ajal nii edukalt suutnud oma tööasjad töövälisel ajal kõrvale jätta. Võin küll kodus olles pilgu saabunud kirjadele visata, aga reaalselt tegelen nendega alles tööle jõudes. Isegi need asjad, mille tegemine võtaks 1-2 minutit, olen jätnud tööajaks. Mul ei ole vaja kogu nädala asju ühe päevaga ära teha ja midagi ei juhtu, kui ma peale tööaega ei rabele. Mõnikord ei vaata ma hommikuti isegi arvutisse ning alles tööle jõudes uurin, mis öösel postkasti saabunud on. Ja kõik see 1-2 minutit nõudva pudi-padi tegemine hommikul tööl esimese asjana on päris hea algus tööpäevale. Et kohe hommikul saab midagi tehtud.

Aga ma nüüd vist hakkan macOS Sierrat installima.

Miks mõned tomatid punaseks ei lähe?

Esimesed punased.
Esimesed punased.

Kaua olen juba oodanud tomatite valmimist, kuid eile oli lõpuks see päev, kui esimese saagi koristasime. Noppisin kasvuhoonest üksteist triibulist nupsikut. Neid kuskile salati sisse ei raatsinudki tükeldada. Lõikasime lihtsalt võileiva peale ja toidu kõrvale. Näiteks tegin tänase lõunasöögi suvikõrvitsast (kasutasin parajate tükkide saamiseks riivil seda viilutajaga vms külge) ja hakklihast. Kõigepealt pruunistasin hakkliha ja maitsestasin selle soola ja pipraga ning lisasin hästi natuke ketšupit. Seejärel lisasin hakklihale juurde riivitud suvikõrvitsa, mille eelnevalt potis kergelt soolaga läbi segasin. Lasin veidi küpseda ja lõunasöök oligi valmis. Kõrvale lõikasin oma kasvuhoonest korjatud tomatid. Nagu ülimaailmalihtne valmistada ja väga hea kõhutäis.

Lõunasöök suvikõrvitsast ja hakklihast. Kõrvale koduaiast pärit tomatid.
Lõunasöök suvikõrvitsast ja hakklihast. Kõrvale koduaiast pärit tomatid.

Aga sain just jälile, miks mul kõik tomatid punaseks ei lähe. Toimetasin täna juba kolmandat korda kasvuhoones ning avastasin alles nüüd, et valminud on tomatid, mille valmimise algust ma polnud märganudki. Need salakavalad kollased tomatid! Lehtede vahel punast otsides olid nad täiesti nähtamatuks jäänud! Ma ju ometi ise nad külvasin, istutasin ja kasvatasin, kuid olin suutnud nad täiesti ära unustada. Tore üllatus.

Tomatid pole alati punased.
Tomatid pole alati punased.