Jooksukilomeetritest.

jooksutoss

Augusti esimeses pooles sain joostud selleks aastaks seatud 300 kilomeetrit. Hetkel on mul selle sama eesmärgi jätkuks seatud kõrge ootus läbida aasta lõpuks veel täiendavad 200 kilomeetrit, mis teeks aasta koguskooriks 500 kilomeetrit. Minu arvutused näitavad, et ideeliselt peaksin jooksma iga nädal 15 kilomeetrit. See on kõva varuga planeeritud, sest detsembri olen hetkel välja jätnud. Ehk siis ilmastikuoludest ja muudest vabandustest tingitud olukorrad on arvesse võetud. Saab näha.

Minu praegused jooksud on süsteemitud. Lihtsalt lähen ja jooksen. Pulssi hoian ikka alla 160. Kiiruses või pulsis pole kuskile arengut toimunud. Kuna mul puudub otsene vajadus midagi saavutada, siis selline reibastav jooks paar korda nädalas on igati omal kohal. Muidugi ei tule selle pealt tulemusi. Ja tulemusi on raske teha, kui pole mingit eesmärki.

Tundub, et tasa ja targu hakkab jooksmisest taaskord harjumus saama. Suurem osa septembrist ja oktoobri esimesest poolest läks mind vaevanud madalseisu nahka. Periood, kus lihtsalt käisin tööl ja koju jõudes blokkisin kõik töömõtted ära, sest need ärritasid mind. Peamiselt tegin seda mängudesse sukeldudes, striimis tšillides või „Wallanderi” vaadates. Jooksma minna oli raske, sest jooksmine ei tohi käia sundides. Eelmisel nädalal toimus lõpuks see kõige madalamast punktist läbikäik ära. Põhimõtteliselt ühe päevaga käis mingi klõpsatus ära – jutuajamised mitmete inimestega erinevatel teemadel, veits kiunumist, veits kiunumise kuulamist, veits mõistmist kui sigahea töö mul on ning motivatsioon tuli mühinaga. Ikka täiesti uskumatu kogemus. Päeva lõpuks ja uue alustuseks lasin poole ööni tööd teha. Ja nüüd siis harjutan tasapisi uuesti jooksmist.

Kuidas ma plaanisin reedel mitte midagi teha.

Täna oli lõpuks see päev, kui ei pidanud hommikul vara ärkama ja kuskile minema. Lebasin voodis ja kuulasin, kuidas väljas vihma mühistas sadada. No kohe üldse ei tahtnud liigutada. Tund aega hiljem võtsin end kokku ja loivasin kööki, et kohv hakkama panna. Tegin hommikusöögi ka valmis ja mõtlesin, mida alanud päevaga peale hakata. Ideaalne oleks, kui saaks päev läbi mängida. Veelgi ideaalsem oleks, kui teeks hunniku tööasju ära. Või siis lebotaks päeva lihtsalt mööda? Või läheks Tallinnasse?

Lõpuks hakkasid asjad iseenesest liikuma. Oli vaja autoga väike sõit teha, mis tähendas, et tuli ikkagi riided selga ajada. Paarkümmend minutit hiljem tagasi koju jõudes hakkasin arvutis üht tööasja uurima ja mitmeid tunde hiljem oli kõik tehtud, mis see nädal tegemist ootas. Edasi käisin Empsi juures lõunat söömas ning koju jõudes oli aeg ahi küdema panna.

Ja alles siis sain konsoolile hääled sisse lükata. Ja noh, mängisin nii umbes viis tundi. Oot, päriselt viis tundi? Tundub nii. 16-21. Jep. Viis tundi. Mängimist lõpetadest läks meelest vaadata, mitu protsenti Far Cryd läbi tehtud on. Arvestades, et tegin täna paar päris suurt missiooni ära, siis pidi korralik edasiminek olema.

Hea pühapäev.

lambad

Käisin täna kiirel osturingil Tallinnas. Kutsusin õe seltsiks kaasa. Mingit niisama sihitult ringivaatamist polnud. Plaan oli konkreetne ja sain vajalikud asjad kiiresti kätte. Lõpetuseks käisime Prismas, mille sushibaarist valisime kumbki endale karbitäie meelepärast. Oeh, see sushivärk on ikka hull. Mina läksin oma karbitäiega Empsi juurde, et üheskoos lõunat süüa. Sushi jätkuks olid juba pannkoogid ootel. Mõnus. Lobisesime mõnda aega niisama ja siis tulin hõumi ära.

Võtsin lõpuks end kokku ja istutasin küüslaugud maha. Hommikul enne linnaminekut tühjendasin terve suvi balkooni kaunistanud lillepotid ära ja panin garaaži hoiule. Mõtlesin, et võiks rõdukasti näiteks kanarbikud istutada, aga hakkasin kahtlema ja heitsin mõtte peast. Kuni selle hetkeni, kui nägin, et Empsil olid need rõdukastidesse istutatud. Tal on muidugi see hea, et kastid on trepi kohal oleva katuse all, aga mul jääks lageda taeva alla. Samas oleks lahe küll, kui ka praegu balkoonil veits värvi ja elu oleks. Ilmselt projekti järgmiseks nädalavahetuseks.

Imestan, et olen viimasel ajal nii edukalt suutnud oma tööasjad töövälisel ajal kõrvale jätta. Võin küll kodus olles pilgu saabunud kirjadele visata, aga reaalselt tegelen nendega alles tööle jõudes. Isegi need asjad, mille tegemine võtaks 1-2 minutit, olen jätnud tööajaks. Mul ei ole vaja kogu nädala asju ühe päevaga ära teha ja midagi ei juhtu, kui ma peale tööaega ei rabele. Mõnikord ei vaata ma hommikuti isegi arvutisse ning alles tööle jõudes uurin, mis öösel postkasti saabunud on. Ja kõik see 1-2 minutit nõudva pudi-padi tegemine hommikul tööl esimese asjana on päris hea algus tööpäevale. Et kohe hommikul saab midagi tehtud.

Aga ma nüüd vist hakkan macOS Sierrat installima.

Nädal saab mööda, algab uus.

Möödasaanud nädalal oli mul ikka sigapalju tööd. Nädala algus oli veel okei, aga töönädala lõpp suht hullumaja. Keeruline on, kui tekib ootamatult olukord, kus pean samaaegselt kolmes kohas olema ja pean inimestele selgitama, et ma selleks kohe kuidagi võimeline pole. Ja suht häiriv on, kui keegi lihtsalt lendab peale ja nõuab, miks mingi asi ei tööta. Aga noh, pole hullu. Ajaplaneerimise ja närvikava treenimise mõttes igati kasulik kogemus. Ja eks ma olen igasuguseid jamasid olukordi lahendades päris palju uusi teadmisi saanud. Muidugi pikas perspektiivis on ikka päris killer väljakutse küll.

Enivei, reedel, kui tööpäeva enda jaoks lõppenuks kuulutasin, saatsin kojujõudes veel vaid ühe töökirja ning rohkem pole tööasjadega tegelenud. Üldiselt pole üldse väga arvutiekraani nädalavahetusel passinud. See-eest mängisin päris palju. Sain reedel kätte neljapäeval võidetud mängu. Oi, selle võitmisega ikka vedas täiega ning mul on auhinna üle väga hea meel. Ja Sony tegi PS4 omanikele ikka ülihea lükke – üliheadele mängudele haigelt kõva allahindlus. Ei tea, kas oleks pidanud hoopis PS3 pealt PS4-le upgrade‘ima platvormivahetuse asemel? Kuigi Xbox 360-le jätkub kõvasti mänge, mis mul veel mängimata on. Ja noh, kui kunagi upgrade‘imiseks läheb, siis ilmselt ikkagi One‘i peale.

Ahjaa, ja olgu veel mainitud, et sellel nädalal käisin kolmel korral Hesburgeris söömas.

Veits väsinud.

mrspider

Juba kolmandat õhtut mõtlen ja loodan, et tööl on kõik kriitilised asjad lahenduse leidnud. Täna hommikul tekkis korraks isegi olukord, kui arvasin, et nüüd saan hakata oma tööülesannetega tegelema. Ja sama ruttu, kui see olukord tekkida jõudis, see ka kadus. Sellised petlikud ootused siis lausa kaks päeva järjest. Õnneks olen ma siiani kõigega hakkama saanud, aga see eelmisel nädalal algust saanud kaootiline töövoog on väsitav. Natuke olen proovinud veel õhtuti kodus ka oma tööasju nokkida, aga väga ei viitsi küll. Kuid eks see ongi harjumise asi ja natuke on nagu lahe ka, kui mingi probleemi jälle lahendatud saan. Aga homme panen ilusad riided selga, plaanin ainult puhast kontorirotitööd teha ja keeldun laudade all roomamast ja juhtmepuntraid harutamast. Kuna ma hetkel õhtuti midagi sisutihedat teha ei viitsi, siis olen nädala algusest saati vaid Xboxiga mänginud. Eile lasin vist mingi 17-21. Lähengi nüüd ja jätkan traditsiooni.