Sõnumitoojate hukk.

Vaatasin teisipäeval ETV2-st Keskkonnakuu raames näidatud filmi „The Messenger”. Film rääkis sellest, kuidas laululindude populatsioon on massiliselt kahanenud ning seda suuresti, üllatus-üllatus, just inimtegevuse tagajärjel. Kui laululinde peeti erinevates uskumustes jumalate sõnumitoojateks, siis millist sõnumit püüavad nad meile praegu edastada?

See, et igasugused kemikaalid ja taimekaitsevahendid linde ja loomi mõjutavad, pole ilmselt mingi suur uudis. Kahjurid, keda tõrjutakse mürkidega, on tegelikult ju lindudele toiduks. Ühest küljest satuvad mürgid otse toiduahelasse. Teisest küljest on probleemiks see, et kahjurite hävitamisega pole lindudel enam midagi süüa. Juhtub ka seda, et pestitisiidid, mis on mõeldud toimima ühes piirkonnas satuvad alalt, kus neid kasutatakse ka kaugemale, mis omakorda tähendab, et lindude toidulaud jääb veelgi kitsamaks. Ehk kui loodusest üks lüli eemaldada, on sellel koheselt tagajärjed.

Väga hea näide sellest, kuidas linnud looduses olulist tasakaalustaja rolli mängivad, oli lugu Mao Zedongi 1950ndatel algatatud Four Pests Campaignist. Arvati, et kuna varblased söövad viljateri ja vähendavad tonnide viisi saaki, on nad kahjurid ning nende vastu tuleb võidelda. Suured rahvahulgad hävitasid linnupesi. Linde hirmutati kuni nad lennates lihtsalt kurnatusse surid. 1960. aastal avastasid aga võimud, et linnud küll täitsid oma kõhtu viljateradest, kuid märkimisväärse osa nende toidulauast moodustasid ka viljapõldudel olevad putukad, kes nüüd kogu saagi endale said. Viljasaagi ikaldus viis näljahädani, mille käigus suri ligi 30 miljonit elanikku. Kusjuures olen hiljuti mingis muus kontekstis ka seda Four Pests Campaigni lugu kuulnud, aga ei suuda meenutada, kus. Võimalik, et see oli seotud mingisuguste maailma juhtimise vandenõuteooriatega.

Linde ohustavad ka igasugused klaas- ja peegelpinnad. Need tekitavad lindudes segadust, sest nad lihtsalt ei saa aru, et tegu on peegelduse või takistusega [nt klaasseinad, mille taga paistab park vms]. Teadlaste hinnangul sureb Kanadas selliste kokkupõrgete tõttu aastas ligi 600 miljonit lindu. Kanadas õnnestus aga 2013. aastal luua kohtus pretsedent ettevõtte Cadillac Fairview vastu, mille alusel on kõik hoonete omanikud kohustatud astuma samme, mis vähendavad rändlindude kokkupõrkeid ehitistega. Mida nad olukorra leevendamiseks teha saavad? Filmis näidati, kuidas saab klaaspinnad katta väikeste täpikestega – kaugelt jääb hoone välisilme endiseks, kuid lindudele saab pilt selgemaks. Cadillac Fairview Yonge Corporate Centre hoone puhul täheldati lausa 80% kokkupõrgete vähenemist. Aga variante on veelgi. Juba hoonete projekteerimisel ja ehitamisel saab klaaspindade kasutamisel leida linnusõbralikke lahendusi.

Yonge Corporate Centre.

Kolmas suurem teema, mida filmis käsitleti, oli valgusreostus. Näiteks väiksed putuktoidulised rändlinnud kogunevad enamasti öösiti ning nad on harjunud navigeerima taevakehadelt kiirgava valguse abil. Kunstlik valgus aga häirib nende liikumist ja põhjustab segadust, mis viib selleni, et linnud lendavad vastu hooneid. Täpselt see juhtus filmis näidatud katses, kus taevasse suunatud prožektorite valgusvihkudesse kogunes suur hulk linde, kellest mõned juba selle lühikese mõneminutilise katseperioodi ennast vigastasid või hukkusid. Filmis lõpetati katse väga kiiresti, sest oht lindudele oli suur. Igasugused valgustatud tornid ja hooned öös on inimesele ilusad vaadata, kuid samas häirivad need liikide loomulikku elutegevust.

Lisaks lindude elutegevuse häirimisele on valgusreostus segav faktor kosmoses olevatele teleskoopidele. Huvitav on teada, et Tšehhi Vabariik võttis 2002. aastal esimesena vastu seaduse, mis lubab igasuguse valgustuse vaid sihtotstarbel ning mingi asjatu tilu-lilu on üldse keelatud.

Kas need balkoonil olevad päikesepatareilambid ikka peavad mul iga öö põlema? Tundub küll ülepaisutatud, sest mida need 2-3 lampi ikka muudavad ja probleemi tõeline kese on kuskil mujal, aga mõtlema paneb ikka.