Elu esimene haigusleht.

12224330_483008581885822_1526131236_n
Elu esimene haigusleht. Kuna minu tervenemis-haigenemisprotsessi võis võrrelda nokk-kinni-saba-lahti looga ja maagilist üleöö tervenemist ei paistnud kuskilt, siis ega mingit erilist varianti üle ei jäänudki. Elus tuleb ikka uusi asju proovida. Mitte et see oleks mingeid meeliülendavaid kogemusi ja emotsioone pakkunud, aga kergem hakkas küll. Reedel käisin korra töölt siiski läbi ja leidsin oma postkastist üllatuse. Üllatavaid asju ikka juhutub. Selliseid väikseid, millest ma alati unistanud olen. Selle üle on mul hea meel. Kuigi on veidi harjumatu, et see kõik on päris.

Aga muidu ma mõtlen, et kas peaks PS4 ostma ainuüksi uue Star Wars mängu pärast. No ilmselt mitte, sest see on pigem ikkagi multiplayer ja selliste asjade osas pole mul püsivust. Ja osavust. Mis viis mõtte selleni, et peaks ehk hoopis Battlefield 4 multiplayerit proovima. Muidu on mul pooleli veel Last of Us ja Dishonored. Last of Us jäi viimasel korral nii tobeda koha peal pooleli, et sealt on raske edasi mängida. Kuskil pimedas peab taskulambiga ringi liikuma ja see ajas mul südame pahaks. No ma olin siis muidugi haige ka, kui proovisin mängida.

Raamatut pole ammu lugenud. Hobbi siis mõtlen. Kuigi võiks. Oh jah. Alati see sama jutt. Trennist pole veel rääkinud. Noh, ega polegi midagi rääkida. Üks päev võttis ainuüksi poekorvi tassimine niivõrd võhmale, et pidin seda vahepeal kuskile toetama ja puhkama. Aga täna tunnen, et olen juba päriselt terve ja millegi üle kurta pole. Aga ma vaatan nüüd edasi, kas ehitan mõne uue roboti või hakkan pleikariga mängima. Haigusleht tähendab ju ometi puhkamist ja mängimist.