Horvaatias. Nopitud mõtteid.

27.06.2017 Trogir
photo-27-06-17-11-40-09

photo-27-06-17-12-01-47

photo-27-06-17-12-13-58

photo-27-06-17-12-15-05

photo-27-06-17-11-43-22

photo-27-06-17-11-43-32

photo-27-06-17-11-35-23

30.06.2017
Hommikud on siin tegusad. On tavaline, et kohaliku aja järgi kell 7 juba merekaldal esimesed päevitajad lebavad (ei taha hästi uskuda, et nad sinna eelmisest õhtust jäänud on). Võib näha padjanägusid kandvaid inimesi kohalike poodide või pagarikioskite poole tõttamas, et hommikuks värsket saia osta. Laevade ja paatide juures toimetatakse värske kalasaagiga. On liikvel jooksjad ja reipa (või natuke vähemreipa) jalutuskäigu nautijaid. Kui juba kellaaeg (ja õhutemperatuur) hilisemate hommikutundide poole tiksub, on lihtsalt palav. Mitte, et see kuidagi midagi tegemast takistaks. Võib võtta ette järjekordse teeraja, mis mäetippude suunas viib. Võib kitsal rannaribal vaheldumisi päevitada ja ujumas käia. Või võib lihtsalt toas kõik aknad-uksed sulgeda ja konditsioneeri 22-kraadist tehisjahedust nautida. Valikuid on. Igale maitsele ja meeleolule.


Kui paat on vaja ATV järel treileri peal mäkke viia, siis paat viiakse ATV järel treileri peal mäkke. Ei ole sellist asja nagu „ei saa”, ei taha”, „ei ole võimalik”. Mittekuskilt ilmub kokku kamp mehi. Turskemad istuvad ATV ninale täiendavaks raskuseks, nobedamad pannakse lükkama. Muidugi see jäi arusaamatuks, miks paat üldse mäkke oli vaja transportida, sest meri on ikkagi teisel pool. Aga eks mu teadmised paatidest on ka väheke kesisemad kui kohalikel.

01.07.2017 Sibenik
img_0852

img_0617

img_0468

img_0419
img_2025

img_1677