Iga päevaga aina paremaks.

12331400_439279026261292_1431274304_n
Vaatan jälle, kuidas kell öösse tiksub ning tuletan meelde, kuidas kolm tundi tagasi endale ütlesin, et vaid paar tööasja vajab tegemist ja siis on tänaseks kõik. Viimased poolteist nädalat on kõik asjad nii lappama läinud ja nüüd lõpuks hakkab tunduma, et tekib taas kontroll. Ma ei jõua korralikult uusi teemasid ette valmistada, sest pean näiteks vanas kohas eksamitööd koostama või mingeid ristikesi tabelisse märkima, et kõik teaksid, kas nad üldse saavad eksamile. Uues kohas pean ikka veel nii palju asju üle küsima. Mõnel juhul on see täiesti õigustatud (kohati on lausa hirmutav, kuidas ma ise mõnda olukorda teisiti lahendama oleks hakanud), mõnel juhul aga tundub, et jätan endast täiesti otsustusvõimetu ja rumala mulje. Õppimisruumi veel on. Viimasel hetkel toimetamisi ja kiirelt reageerimisi on tohutult. Täna arvestasin aega valesti ja ei olnud seal, kus ma olema pidin, sest, üllatus-üllatus, kahes kohas ei saa korraga olla. Lahenes asi muidugi kenasti, palusin vabandust, aga rumal lugu küll, et sellisel olukorral tekkida lasin.

Ja vabanduse palumisest rääkides. Ma eelmise nädala teises pooles midagi muud peale selle ei teinudki. Ma saatsin vist vähemalt mingi kümme kirja, mille üheks osaks oli vabanduse palumine. Lõpuks tuli see nii tuimalt, et ma enam jaksanud seda enda jaoks läbigi elada ning mu enda silmis juba hakkas vabandus oma väärtust kaotama. Kuid mis siis sellest, varsti saab asjaga ühele poole ning kujutan oma roosas unelmas ette, kuidas kõik palju lihtsamaks läheb ja mul aega juurde tuleb. Ma usun päriselt ka, et nii saab olema. Järgmine aasta oskan sarnaseid asju paremini teha. Põhjalikumalt, täiuslikumalt, iseseisvamalt. Naljakas. Veel aasta tagasi ei osanud aimatagi, et mul kunagi sellised ootused, eesmärgid ja sihid tekivad. Naljakas on ka see, et täpselt nagu aasta tagasi ma pidevalt samast asjast jahusin, teen seda ka nüüd. Ainsaks erinevuseks, et teema on vahetunud. Hea on olla. Ja kui mõtlen ligi kahele kilole maiustustele, mis mul kummutil seisavad ja eelkõige nende toredale saamisloole, tuleb naeratus näole.