Jõulud ja aastavahetus Iisraelis.

Uue aasta võtsime vastu Iisraelis. Aasta esimene päev möödus peamiselt voodis. Mitte, et oleks hull läbu olnud või kella 6ni hommikul üleval olnud. Lihtsalt sellepärast, et terve päev on taevas pilves olnud ja ei kutsunud väga välja (kuigi oli täitsa lühikese püksi soe ilm). Aktiivsusmonitor näitab nappi 3000 sammu. Varasemaid päevi arvestades ikka väga tagasihoidlik tulemus. Uue aasta ootasime ära veebist ETV-d vaadates. Mulle meeldis ETV programm väga ning Vabaduse väljakul korraldatud kontsert oli veebivahendusel nähtu põhjal ka igati kihvt.

Aga jah. Jõulud ja aastavahetus möödusid meil Iisraelis. 23. detsembril pidasime perega jõuluõhtut ja otse jõululauast sõitsime lennujaama. Ilm on siin suuremalt jaolt ikka väga mõnus olnud ning päevitamine on täiega teema. Mõned üksikud päevad on pilvised olnud, kuid selleks ajaks oleme leidnud muud tegevust. Näiteks Masada kindlusesse mööda järsku mäenõlva ronida oleks lõõskava päiksega päris raske väljakutse. Isegi pilves ilmaga oli omajagu rühkimist. Päevitada oleme saanud nii meie peatuspaiga aiakeses kui rannas.

Liigume siin igapäevaselt jalgsi. Surnumere ja Masada kindluse külastamiseks võtsime rendist 28. detsembril kolmeks päevaks auto, millega oli omaette tore lugu. Eelmisel õhtul sai ühes firmas broneering tehtud ja läksime hommikul kohale. Järjekord venis, keegi väga teenindamisest huvitatud polnud ja pärast pikka seismist otsustasime hoopis kesklinna rendikatesse minna. Kolmes kohas polnud enne esmaspäeva ühtegi autot saada.

Viimasena astusime Sixti esindusse ning öeldi, et muidugi on neil kohe, nüüd ja praegu meile auto anda. Millist vaja? Noh, väikest ja manuaalkastiga tahaks. Tehti pakkumine Chevrolet Sparkile. Pole just teab mis unistuste auto, aga sobib muidugi, kui arvestada, et see oli ainus rendikoht, kust üldse oli võimalik sõiduk saada. Leping tehtud ja lähme välja autot vastu võtma. Ühtegi Chevroleti ei hakka kuskil silma. Viiakse meid hoopis Opel Corsa juurde. Whaat!? Corsa on ju nunnu küll. Varemgi rendiautoks see olnud.

Formaalsused korras, istume autosse ja pilk peatub käigukangil: automaat. Hahahahaa! Hahahahahaahaaaaaa! Tegelikult olin ma juba selleks valmistunud, et kui vaja, siis võin automaadiga ka sõita: peaasi, et auto saaks. Varasemalt olen ju automaadiga umbes 1,73 korda sõitnud ja edukalt toime tulnud. Tänasin juba Facebooki vahendusel sõpru, kes mulle oma sõidukit on lubanud ja eelteadmised andnud.