Kaheksa päeva jooksupausi.

flowers

Täna, kui viimasest jooksust sai mööda juba kaheksa päeva, panin lõpuks tossud uuesti jalga. Põhjus, miks nii pikk paus tekkis, oli tingitud sellest, et mul koib tõrkus ja ei tahtnud joosta. Jala siseküljelt, sealt, kust hüppeliigese juurest kõõlus üles jookseb. Ma täpselt ei suutnudki tuvastada, kas valu on kõõluses või lihases. Määrisin Voltareniga kokku, sidusin kinni ja andsin lihtsalt puhkust. Kuna täna ei andnud jalg terve päeva jooksul kordagi tunda, siis läksin proovijooksule. Kõik oli korras. Hüppeliiges OK, põlv OK. Enesetunne oli ainult veidi nõrk ja pulss kõrge. Aga ilmselt pole keha veel täielikult üleeilsest vereandmisest taastuda jõudnud. Koibade premeerimiseks leotasin neid just kuumas vees, kuhu lisasin paar lusikatäit mentooli ja piparmündiga jalavannisoola. Mõnusalt turgutav.

Kui ma kevadel arvasin, et suvekuudel tulistan jooksukilomeetreid kõige rohkem, siis praegu juunile tagasi vaadates ja juulit analüüsides näen, et ei taha see kohe kuidagi nii olla. Aga eks suvel tulebki suveasju teha, sest ülejäänud aasta saab niigi kellast kellani plaani järgi veeta.