Käin tööl ja trenni ei viitsi teha.

Tulin just natuke aega tagasi kergelt jalutuskäigult. See nädal pole trenni teha jõudnudki. Aega oleks, aga kuna mul on praegu ootamatult tööl planeeritust suurem hulk asju teha, siis ma ausalt öeldes ei viitsi end õhtul liigutada. Et siis jah. Esmaspäeval oli viimane puhkusepäev, kuigi see kujunes ka selliseks, et pärastlõunal läksin juba tööle, et kõigega algust teha. Noh, ütleme nii, et teise päeva lõpuks hakkasin asjadega juba järjele saama ning tekkis mingisugune loogiline töövoog. Ja täna öösel ma ei näinudki unes enam päeval tekkinud probleemidele lahendusi. Ega probleeme eriti õhku polegi jäänud.

Oma Xboxiga pole eriti kaugemale jõudnud. Või noh, natuke nagu jõudsin, aga siis vaatasin, et asi pole ikka õige ja midagi on kuskilt valesti. Võib-olla mingi hetk proovin uuesti, kui vaim peale tuleb või jään siiski pleikari juurde. Muidugi hiljutised PlayStationi uudised kallinevast PS+ teenusest panevad rohkem Xboxi poole vaatama, aga samas pole mul hetkel niikuinii mingit tõsisemat mängutuhinat peal. Ahjaa, esmaspäeva hommikupoolikul tegelikult mängisin, aga noh, siis läksin ju tööle ja nii see asi jäigi.

Uut raamatut hakkasin ka lugema. „Viies laine”. Sattusin selle otsa Special K blogis ja ilma põhjalikumalt süvenemata tormasin raamatukokku. Päris huvitav lugemine. Olen umbes pool raamatust läbi lugenud, aga kuna ma praegu õhtuti väga midagi teha ei viitsi, siis lugemine on ka ootel. Täna näiteks tuli uus Tervis Pluss ja puudub igasugune huvi seda lugeda. Okei, selle puhul on asi pigem sisus. Aasta tagasi meeldis see ajakiri mulle väga. Nüüd on suht igavaks läinud. Reklaam on agressiivsem ja artiklid lahjemad. Enam ma tellimust ei pikenda. Isegi siis mitte, kui tellimusepikendamistädi helistab ja pakub tellimuse pikendamise puhul retseptiraamatut. Olgem ausad, ma niikuinii ei hakka kunagi mingi retseptiraamatu järgi midagi vabatahtlikult tegema. Hea, kui ma õhtusöögiks maisihelvestele piimagi viitsin valada.

Aga nüüd hakkan ma striimi vaatama.