Käisin kinos ja ei ostnud asju.

kinosKülastasime laupäeval esimest korda Mustamäe keskust ja sealset Apollo kino. Käisime vaatamas filmi Doctor Strange. Suutsin kohe alguses filmi sisusse nii tõsiselt sisse elada, et selleks hetkeks, kui näitas peategelasega toimunud liiklusõnnetust ja tagajärgi, hakkas mul halb. Ma ei saanud päris täpselt aru, mis toimub. Umbes sama olukord nagu näiteks esmaabikoolitusel, kus näidatakse hästi-hästi palju igasuguseid vahvaid pilte eemaldunud jäsemetest ja sellest, mis nö karul kõhus on. Kinos ma otseselt minestama ei hakanud ja süda ka halb polnud, aga paha oli olla ikkagi. Tegin siis hingamisharjutusi ja suunasin mõtteid. Jõudsin juba mõelda, et äkki mul on mingi teema popkorniga ja ma ei saa seda enam mitte kunagi süüa, sest mul hakkab halb. Lõpuks ikka sai kõik korda. Nii umbes 10 või 15 minuti pärast. Film aga meeldis mulle väga. Tehniliselt ikka väga lahedalt tehtud, kuigi sisuks oli tavaline maailmapäästmine.

Pärast filmi lõppu käisime veel raamatupoes, kus ma raamatuid ei vaadanud üldse. Seda seetõttu, et raamatupoodides on igasugust muud põnevat kraami müügil. Näiteks bambuskiududest kohvitopsid või siis veepudelid, mis maksavad palju-palju eurosid. Loomulikult on mul neid mõlemaid vaja. Kohe maailmaniiüliväga. Ja kümme minutit hiljem saan aru, et mul neid nüüd niiii väga ka vaja pole. Kuigi noh, igasuguseid veepudeleid ja kohvitopse võiks ma lõpututes kogustes endale kokku osta. Viimase paari aasta jooksul olen lausa mitte ühtegi ostnud. Aga teoreetiliselt võiks päriselt ka osta.

Laupäeval otsisime jõulutuled välja. Aknale ma igaks juhuks veel jõuluteemalisi asju ei riputanud, sest kõik möödakäijad ei pruugi sellest aru saada. Pühapäeval tähistasime aga -5. adventi. Mõtlesime veel, et kas pärast -1. adventi peaks tulema 0-advent või 1. advent. 0-advent oleks veidi kahtlane, et nagu polekski midagi tähistada. Seega läksime seda teed, et pärast -1 tuleb 1. Matemaatiliselt pole see ilmselt eriti korrektne, aga meile sobib ideaalselt.