Kõik asjad, mida ma tahan teha.

Ma ei jõua viimasel ajal õhtu jooksul kõiki asju tehtud, mida ma tahan teha. Näiteks tahan süüa teha, telekast mingeid saateid vaadata, pleikariga mängida, raamatut lugeda ja varakult magama minna. Ühte õhtusse ei mahu kogu see eeskava. Pleikariga läheb alati pikemalt kui plaanitud, sest hetkest, mil otsustan, et aitab küll ja teen vaid veel poolelioleva missiooni lõpuni, reaalselt konsooli kinnipanekuni võib minna ligi kolmveerand tundi. Mingi päev hakkasin kell 21 raamatut lugema ja mõtlesin, et pool tundi loen ja siis jään magama. Lõpuks oli ikka kell 22. Ja täna on mul striimiõhtu, mille puhul ei või kunagi teada kaua ma seda vaadata viitsin. Kui tšätt on põnev ja “põhivennad” kohal, siis väga varakult magama ei jõua. Aga homme pean tavapärasest veidi varem ärkama, sest tööl on mõned põnevad kohustused ootamas. Võiks öelda, et mitmekülgne.

Kuna mu eelmisest kiunumisest teemal ei-saa-suusatada-ei-saa-joosta oli päris hästi kasu ja tegi ühe hea sulailma, siis ma kiunun nüüd veel, kuidas õues sporti ei saa teha. Homme õhtul on mul niikuinii muud plaanid, aga laupäevaks-pühapäevaks üks korralik +3 kraadi oleks perfekto. Mu poolest võib lörtsi ja vihma ka tulla. Peamine, et musta jääd pole.

Ja siis ma avastasin, et ma tahan hommikuti tööle minnes muusikat kuulata. Reaalsus on see, et jõuan selle ajaga umbes 1,5 laulu ära kuulata. Ma nüüd pean mingeid lühemaid laule otsima või aeglasemalt kõndima või hoopis ringiga minema.