Konsoolidest.

controller

Eelmises mängude teemalises postituses rääkisin kaugest ajaloost ja sellest, kuidas minu jaoks kõik alguse sai. Jõudsin looga nii kaugele, et PlayStation jäi selle aasta kevadel mul niisama seisma ning mängimine vajus unarusse. Tegu oli kevad-suvise perioodiga ning teadagi on siis palju muudki teha. Suve lõpus sain aga Xbox 360 proovida ning enda kasutusse ühe vana ja pooleldi vigase mudeli, mida üritasin töökorda saada. Kuigi veaga konsooli mul 100% parandada ei õnnestunud, sain selle peal siiski piisavalt palju katsetada ja mängida ning tekkis soov Xboxi peale üle minna. Minu striimisemude seas on ka mitmeid Xboxi omanikke ja nii see siis läkski, et võtsin ligi uue 360. PS3 sai koos mängudega maha müüdud ja saadud tulu ületas 360 hinna.

Xbox 360-le jagub mänge sadade viisi, aga kuna mulle vanemad retrohõngulised mängud ikkagi väga ei istu, sai peagi selgeks, et 360 on minu jaoks iganenud. Uusi mänge sellele enam ei tule, aga minu soovidenimekiri peamiselt vaid uutest mängudest koosneski. Paha lugu. Seda enam, et mul õnnestus saada 360-le ülihea hinnaga Phantom Pain, kuid tegelikult kiskus ikkagi kõige uuema konsooli poole. Läkski lõpuks nii, et sain sigahea diiliga Xbox One S-i. 360 peal tegin veel Far Cry 4 lõpuni ja siis kolisin uuele seadmele ümber.

Uusi mänge, mida sellel mängida, on mul praeguseks kogunenud juba terve virn. Konsooliga tuli kaasa FIFA 17, mida olen veidi ka mänginud ja oli päris omamoodi kogemus. Digitaalsel kujul sain 8 euroga Halo Master Chief Collectioni (neli täismahus mängu). Tammsaare Euronicsis oli hiljuti mängude päev ja sealt sain hea diiliga Quantum Breaki ja Fallout 4 (Fallout 3 on veel digitaalsena kaasas). Metal Gear Solid on nüüdseks olemas ka One’ile. Edasi The Division, Lords of the Fallen, Wolf Among Us. Lisaks tiksuvad igakuised Xbox Gold mängud.

Halo kollektsiooni esimene osa sai üleeilse seisuga läbi mängitud, aga nüüd teen selle seeriaga pausi, et liiga tüütuks ei muutuks. Nii alustasingi eile hoopis Metal Gear Solidiga. Proloog on sellel mängul päris creepy, kuid samas kaasahaarav. Kunagi oli striimis ka see mäng käsil ning siis ma gameplayd proloogist edasi pigemalt ei vaadanudki just sellel eesmärgil, et tahtsin ise avastada ja mängida.

Sellest, kust võtan aja kogu eelnevalt loetletud nimekiri läbi mängida ja kas minu mänguhuvi võib sõltuvuseks pidada, juba mõni teine kord.