Kui ikka vigastus on ootel, siis küll ta lõpuks ka kohale jõuab.

hilps
Nädalavahetus oli mõnus. Nautisin balkoonil lebamist ja päevitamist. Kannatas lausa päevitusriietega juba väljas olla. Seda loomulikult tuulevaikses kohas ja päikesepaiste käes. Lõpuks vedasime grilli ka välja ja sussutasime esimesed lihatükid.

Laupäeval ja pühapäeval käisin jooksmise asemel hoopis kõndimas. Tegime sellist korralikku reibast kõndi. Mõlemal päeval üle kuue kilomeetri. Sealt edasi tekkis idee, et peaks proovima ikkagi oma jooksupulssi alla tuua. Praegu on see nii umbes 162-168 vahel. Eile tegin esimese katsetuse. Ikka väga ebamaine kogemus oli proovida teha mingit kõnni ja jooksuvahelist sammu. Ma olin suht veendunud, et puht füüsiliselt ei ole minu pikad koivad võimeliseid nii lühikesi samme tegema. Seega ma eilsest jooksust eriti vaimustuses polnud, kuigi keskmine pulss viie kilomeetri jooksul oli 155, keskmine kilomeetri aeg 06:34.

Täna läksin teisele katsele. Hoolimata sellest, et paar päeva on jalad kahtlaselt väsinud olnud, ei suutnud ma tänast ilusat õhtupoolikut liigutamata mööda lasta. Võtsin kohe eriti teadlikult eesmärgiks väga rahulikult kulgeda. Keskmine pulss 148, kilomeetri aeg 7 minuti kanti. Eriti hea tulemus. Kui nüüd aga asja negatiivsest küljest rääkida, siis viimased kaks kilomeetrit ma kõndisin. Sest ma suutsin ennast ära vigastada. Konkreetset diagnoosi ma pole veel pannud pannud, sest pole aega olnud doktor Google’i vastuvõtule minna. Seega pole doktor Google mulle veel ka kinesioteipimise YouTube’i linki välja kirjutanud. Aga küll jõuab. Igal juhul mingi lihas sääre alaosa tagaosas. Või siis herr Achilleus. Ma ka ei tea. Kõndida vähemalt kannatab suht normaalselt.

Oleks pidanud ilmselt eilset võtma märgina, et on vaja puhata. Nimelt otsustasin ma eile kell 2040, et nüüd on õige aeg magama jääda, sest ma olin niimaailmaüliväga väsinud. Tunni möödudes ärkasin korraks üles, tuulutasin natuke aega tuba, kuulasin une ja ärkveloleku piiril kõõludes linnulaulu ja panin lõpuks rõduukse kinni. 0130 ärkasin üles. Jõudsin korraks vaid mõelda, et kui nüüd enam und ei tule, siis on striim ka tänaseks läbi, et sellega aega veeta ning magasin edasi. Kella seitsmeni hommikul välja.

Enivei, lähen võtan sügavkülmast jälle jääpakikese ja seon selle jala külge.