Kuidas ma lageda taeva all magasin.

Magasin eile öösel esimest korda lageda taeva all. Olen seda mõtet juba pikemat aega küpsetanud, aga varem olid ööd ikka veidi liiga jahedad ning olin siiani esimest katsetust edasi lükanud. Eile aga otsustasin, et nüüd on aeg käes. Vedasin oma madratsid ja tekid balkoonile ja ehitasin aseme valmis. Õhkmadratsit ma kasutada ei soovinud, sest see kõval pinnal magamine pidavat ju seljale hea olema ja kes siis sellist suurepärast tasuta füsioteraapiaseanssi käest tahab lasta!? Ladusin külje alla ühe võimlemismati, kaks tekki (et matt ei krudiseks) ja lisaks veel magamiseks mõeldud magamiskotile juhuks ka teise, kui peaks jahe hakkama. Ega ma sellest õues magamisest eriti ju midagi ei tea ja esimesed korrad ongi eksperimenteerimine.

Magama jäin küllaltki ruttu pärast seda, kui otsustasin ikkagi kõrvatropid kasutusele võtta. Linnud laulsid suht agressiivselt ja liiklusmüra oli ka kuigipalju kosta. Harjumise asi. Öö möödus selliselt, et mingi hetk hakkas liiga palav ja pidin magamiskoti luku lahti tegema ja katsetama, kuidas kõige parem temperatuur püsiks. Hommikupoolikul hakkas aga jahe ja siis pidin luku jälle kokku tõmbama, aga selleks hetkeks oli lukk mul pooleldi juba kõhu all ning tuli veidi manööverdada ja püherdada. Hommikul ärgates millegi üle väga kurta polnud. Alguses tundus keha kuidagi kange, aga ühtegi oma tahku ma valusaks siiski ei maganud. Lisaks ei rünnanud mind ka ükski lind. See oli muide mu suurim kartus. Kui ma lind oleks ja balkoonil selline suur tomp lebaks, siis läheks küll suht kindlalt uurima ja nokaga proovima. Aga noh, ma väga loodan, et linnud siiski nii ei mõtle.

Aga täna proovin stabiilsema temperatuuri hoidmiseks sellist varianti, et võtan selle sama magamiskoti, mida eile kasutasin, endale tekina peale või proovin hoopis ööbida õhemas kotis. Igal juhul täna jälle.