Kuidas ma plaanisin reedel mitte midagi teha.

Täna oli lõpuks see päev, kui ei pidanud hommikul vara ärkama ja kuskile minema. Lebasin voodis ja kuulasin, kuidas väljas vihma mühistas sadada. No kohe üldse ei tahtnud liigutada. Tund aega hiljem võtsin end kokku ja loivasin kööki, et kohv hakkama panna. Tegin hommikusöögi ka valmis ja mõtlesin, mida alanud päevaga peale hakata. Ideaalne oleks, kui saaks päev läbi mängida. Veelgi ideaalsem oleks, kui teeks hunniku tööasju ära. Või siis lebotaks päeva lihtsalt mööda? Või läheks Tallinnasse?

Lõpuks hakkasid asjad iseenesest liikuma. Oli vaja autoga väike sõit teha, mis tähendas, et tuli ikkagi riided selga ajada. Paarkümmend minutit hiljem tagasi koju jõudes hakkasin arvutis üht tööasja uurima ja mitmeid tunde hiljem oli kõik tehtud, mis see nädal tegemist ootas. Edasi käisin Empsi juures lõunat söömas ning koju jõudes oli aeg ahi küdema panna.

Ja alles siis sain konsoolile hääled sisse lükata. Ja noh, mängisin nii umbes viis tundi. Oot, päriselt viis tundi? Tundub nii. 16-21. Jep. Viis tundi. Mängimist lõpetadest läks meelest vaadata, mitu protsenti Far Cryd läbi tehtud on. Arvestades, et tegin täna paar päris suurt missiooni ära, siis pidi korralik edasiminek olema.