Lähen varsti juuksurisse.

Peab tõdema, et mittetraditsioonilised tööpäevad on väga värskendavad. Täna oli vaja veits transporditeenust osutada ning õnnelikuks võitjaks slash autojuhiks osutusin mina. Ehk siis sain ülemuse autoga inimesi sõidutada. Kõige parem osa oli ilmselt see, et auto CD-mängijas oli Eric Claptoni plaat ning hea meelega oleks veel paarkümmend kilomeetrit lisaks sõitnud. Nüüd võib viis korda arvata, mida ma praegu Spotifyst kuulan. Vaatan siin, et CD-d kipuvad viimasel ajal väga jõuliselt päevakorda tungima.

Mis ma veel vahepeal teinud olen? Jooksmisest ma pigem ei räägi. Üldjuhul kipub nii olema, et alati, kui panen vahepealsed edusammud kirja, tuleb mingi jõhker tagasilöök. Olgu vaid mainitud, et oma väljakutsega olen hetkel graafikus.

Nädalavahetusel käisin vaatasin järgi Adidase lillelise kevadkollektsiooni, mida ma juba mitu päeva Sportlandi Instagrami fotolt olin vesistanud. Paraku selgus, et reaalsuses näevad need riided välja hoopis … eee … koledamad pole just õige sõna, aga ütleks, et tuhmid ja luitunud. Koit, Koit, disappoint. Esimest korda elus olen ma valmis välja käima raha hilpude eest, mis tegelikult on ikka jõhkralt ülehinnatud ja siis selgub, et pilt on illustreeriv. Sõna otseses mõttes.

Nädalavahetust ebaõnnestunud Adidase pärast nüüd maha ei kriipsutaks, sest sain kätte HyperX Fury hiiremati. Viisin selle endale töö juurde, sest seal on mul reaalselt ka hiir, mida igapäevaselt kasutan. Aga ülihea on küll nüüd, kui selline lahmakas hiirematt on. Tegelikult on see peamiselt mänguritele mõeldud aksessuaar, aga kuna ma olen eelkõige konsooliinimene, siis seda eesmärki matt täita ei saa.
mati

Ja siis aeg-ajalt tuleb ette huvitavaid üllatusi. Ma vist ilmselt teen ikka midagi õigesti.