Miks on jooksmisega nii nagu on.

20150525_180929
Avastasin, et see nädal kohaliku jooksusarja etappi polegi ning järgmine toimub alles 3. juunil ja distantsiks on 10 kilomeetrit. Nüüd on siis see hetk, kui räägin esimeses postituses mainitud jooksmisega seotud segastest asjaoludest. Kolm aastat tagasi olin päris kõva jooksja. Noh, selles mõttes, et ikka regulaarselt jooksin 4-5 kilomeetriseid distantse. Kaks aastat tegin kaasa peaaegu kõik Stamina tervisejooksu iganädalased etapid. Üle-eelmisel aastal võtsin ette Järvejooksud. Harku 6 kilomeetrit oli lihtne, aga Pühajärve 10 kilomeetrisel jooksul muutus kõik. Lihtsalt ühel hetkel lõi vasaku põlve väliskülge valu. Jooksin ikka lõpuni – oli tegu minu esimese nii pika jooksuga üldse. Järgmine päev lonkasin, kuid peagi valu taandus. Tegin paar nädalat puhkust ja proovisin ettevaatlikult uuesti joosta. Sama jama. Selleks suveks oli jooksuga ühel pool. Uue kevade saabudes proovisin taas. Tulemus ebamäärane. Mõnikord sai muretult tuttavaid 4-5 kilomeetriseid distantse tehtud, teinekord oli juba 1,5 kilomeetri peal draama lahti. Vahetasin välja tossud, võtsin aktiivsemalt kavva rattasõidu, venitused ja jõuharjutused. Kõik viitas IT-band sündroomile, mis lühidalt väljendub selles, et jala välisküljel olev pikk ja jäik kõõlus hõõrub vastu luud ning seeläbi tekib valu.

Ja ka sellel aastal olen sama jamaga hädas. Käisin ortopeedi juures Merimetsa tervisekeskuses tegutsevas Ortopeediakeskuses. Tulutult. Sattusin täiesti mõttetu onu juurde oma probleemiga. Ja siin kohal ma ei liialda üldse. See onu ei teinud midagi peale selle, et katsus korraks põlvi (hmm, kõlab räpaselt) ning teatas, et ei tunne midagi (õõh, kõlab veel räpasemalt). Mul olid ettenägelikult ka jooksujalatsid kaasa võetud, et nende sobivuse osas kinnitust saada. Noh, ütles, et on head. Jooksja põlvest või IT-bandist mitte sõnakestki. Vaikselt ikka katsetan ja tulemused on segased. Pärast tänast 3 kilomeetrit mõtlesin, et tegelikult on ka ju see hea, et sellist võib-olla mõnevõrra lahjat distantsi ikkagi joosta suudan. Keha saab mingi koormuse kätte ning jõuharjutused annavad ka väikse osa juurde. Tulles tagasi aga selle 10 kilomeetri juurde, siis paraku jääb see vahele. Heal päeval võin joosta 5, aga 10 on juba ette teada.

11 thoughts on “Miks on jooksmisega nii nagu on.

  1. Kas sa seda 3 km jooksed kiiresti või aeglaselt? Kui sa enne 3 km distantsi teed rahuliku soojenduse (kasvõi kõndides) ja pärast seda lõdvestuse ja venitused, ja need 3 km jooksed kärmelt, või intervallidega, siis saab täiesti asjaliku trenni. Nii et kas see su jooksuvalu sõltub kiirusest või ainult distantsist?

    Mul on ka imelikke valusid olnud, aga need on seni iseenesest ja üsna kiiresti üle läinud. Samas tunne ma viimastel aastatel, et hoopis rattasõit hakkab liigestes tundma andma. Keeruline asi see inimese keha…

    1. Jooksen ikka küllaltki kiiresti. Viimasel korral oli keskmine kilomeetri aeg 05:48 ja keskmine pulss 151. Seega trenni mõttes tundub mulle endale küllaltki OK.

      Soojenduse teen nö jooksu alguses veidi rahulikuma tempoga, aga ma ei ole kunagi teadvustanud endale, et kust maalt on soojendus ja mis hetkel ma juba trennitempoga jooksen. Koguaeg olen selliselt oma jookse teinud. Kuigi hakkasin nüüd mõtlema, et miks ma üldse nii teen – ilmselt selleks, et kunagi ammu kooliajal algasid kehalise tunnid ikka ju kahe ringi jookmisega staadionil ja siis tuli muu tegevus otsa (minu jooksmise puhul järgneb jooksmisele… jooksmine).

      Faktor, millega ma arvestanud pole, ongi ju inimese keha, mis aastate möödudes tahab teistsugust lähenemist. Nii tunduvad minu jookmised ikka küllaltki totrana, sest tegelikult mul õiget soojendust ju polegi. Enne järgmist jooksu teen korraliku soojenduse koos võimlemisega ja vaatan, kuidas läheb.

      Aitäh kaasa mõtlemast ja minu mõtteid suunamast =)

  2. Keha muidugi muutub ja alustaja jaoks raske trenn on heale jooksjale ainult taastav liikumine. Tasub lugeda sellist raamatut nagu “Jooksuga tippvormi” http://www.apollo.ee/jooksuga-tippvormi.html , see on just harrastajale mõeldud. Raamatupoest enam ei saa, ehk raamatukogust õnnestub leida, igatahes mulle väga meeldias. Head vudimist!

    1. Suur tänu lugemissoovituse eest! Võtan selle raamatu oma suvisesse lugemisnimekirja ja jagan kindlasti muljeid.

  3. Imelik on see, et ka peale pikemat pausi võib kohe esineda…
    igasuguste liigesvalude puhul tasub proovida näiteks glükosamiini kuuri. Omal ajal aitas mind nädala-paariga valust lahti.
    Põlvevalud – reielihas hoiab põlve stabiilse ja tasub tugevdada, mida tugevam reis, seda väiksem võimalus põlvejamadeks. Erinevad kükid või üritada joosta mägisel maal (aga seda ei soovita siiski ennem, kui lihased juba jooksmisega harjunud)
    arstid – hoia eemale, spordist ei tea nad midagi ja pigem ütlevad, et ära jookse, puhka. isegi sisi kui õieti oleks hoopis teisiti käituda.
    Tossud – ära arstile küll näita (vt. eelmine punkt) 🙂 pigem tasuks jooksuekpserdi tossupoest nõu küsida ja vajadusel uued muretseda, võivad küll põhjustada valusid ja tossuvahetus võib jooksmise uuesti nauditavaks muuta pea koheselt!

    1. Aitäh heade nõuannete eest! Arstide osas on Sul täiesti õigus – mulle öeldi ka, et ära jookse 😀 Aga katsetan glükoosamiini järgi ning võtan reied ka käsile. Kükid, väljaasted jms on mulle alati meeltmööda olnud.

    1. Käib ikka tõusude ja mõõnadega, aga pigem paremuse suunas siiski. Põlvevalu on vahetevahel ikka kimbutamas. Kui siin postituses rõõmustasin 3-kilomeetriste distantside üle, siis nüüd jooksen enamasti 5-6 kilomeetrit, mis on päris hea edasiminek. Ega väga pikemaid jookse hetkel ei oskagi tahta või igatseda =)

  4. Hea kuulda. Mul endal sama jama kuskil pool aastat juba kestnud ja eelmine kuu sai lõpuks dioagnoos pandud ja olen kuu aega alustanud raviga – venitamised, reielihaste tugevdamine jms. Kahju, kui sellised asjad jooksmist segavad…

    1. See on jah küllaltki häiriv, kui ei saa enam joosta nii nagu varem. Ja kui arst või keegi muu ütleb, et ära jookse, sõida hoopis näiteks rattaga, ajab ikka kurjaks küll. Aga tasa ja targu toimetades läheb ehk paremaks. Jõudu paranemisel! =)

Comments are closed.