Musklit pole.

liblikas
Kaamerat pole vajagi. Piisab telefonist.

Ikka ma ei jaksa joosta. Ma söön kõiki neid asju, kus on palju rauda ja selliselt, et miski selle imendumist ei takistaks ja võtan purgist veel lisakski ja ma ei jaksa. Õigemini raske on. Boonusena avastasin täna, et ma ei jaksa normaalselt korvitäit ahjupuidki tassida enam. Vanasti … vanasti tassisin kaht suurt puukorvi korraga. Kontorirottide värk. Kuigi peab mainima, et liikumist on tegelikult mul igapäevaselt päris palju. Jõutrenni on vaja teha. Hakkan sellega tegelema homme. Originaalseim lubadus ever, eksole. Võtan oma hantlipoisid kaasa ja lähme õue. Pekki. Ma alustan kohe praegu. Mul vist ei olnudki midagi rohkem öelda niikuinii. Ahjaa, alustasin Robin Hobbi värskeima triloogia lugemist, mille kolmas raamat saab valmis järgmisel aastal. Oeh, põnev.