Niitsin muru.

Ärkasin nii umbes 16.30 lõunaunest ja kell 17.15 hakkasin päeva teist kohvi jooma. Kas mul õhtul uni ka tuleb, saan teada alles õhtul. Muidugi on mul plaanis täna niikuinii striimi vaadata, mis kestab poole ööni ja kui und ei tule, on tegevus olemas.

Kogu naabruskond niidab täna muru. Ma olin esimeste seas, kes sellega algust tegi. Rohi oli kohati ikkagi märg, aga mul tekkis kahtlus, et arvestades selle pikkust, siis see vist ei kuivagi päeva jooksul ära. Niites õnnestus mul vist pihta saada kõigile kõrvenõgestele, mis kuskil aia ääres või põõsa varjus kasvas. Viis korda sain kõrvetada. Paar korda neist täpselt sama nõgese käest. Mis on mõnes mõttes positiivne – aias kasvab vähem kui viis nõgest, kuid samas ka negatiivne, sest nii rumal annab ikka olla, et vastu sama nõgest mitu korda nühkimas käia.

Hommikul käisin jooksmas. Kuus kilomeetrit. Pärast viiendat aga läks raskeks. Ma ei jooksnud tegelikult üldse kiiresti, aga viimane kilomeeter oli raske. Ma saan aru, et 1-2 korral nädalas jooksmist ei saa nimetada trenniks, kuid ma ei taha ikka veel aru saada, et selliselt ei saagi tulemused paremaks minna. Hoian heal juhul vaid olemasolevat vormi. Peaksin tegelema sellega, et pulssi alla tuua. Vahepeal, kui suvel mõned korrad kiirkõnnil käisin, mõjus see pulsile hästi küll. Eks ma üheks harrastajaks ikkagi jään. Järgmisel reedel lähen muidugi Nike noortejooksule, aga elamuse saamiseks piisab minu praegusest ettevalmistusestki. Igal juhul pean neid jooksuasju natuke läbi mõtlema, et selgusele jõuda.

2 thoughts on “Niitsin muru.

  1. Paar korda nädalas jooksmist on absoluutselt trenn. Iga liigutus on kasuks. Loodan, et saad mõnusa emotsiooni noortejooksult ja veidi ka selgust.
    Vabad nädalavahetused on tõesti head.

    1. Aitäh kaasa mõtlemast! Nokitsen vaikselt ja küll saan lõpuks oma jooksuplaanid ka korda jälle =)

Comments are closed.