Ostsin CD.

Ma ostsin täna CD. Jüri Pootsmanni minialbumi. Ma tahtsin seda tegelikult juba millalgi eelmise aasta lõpus teha, et hea autos kuulata. Sest väljaspool autot mul tegelikult polegi selle kuulamiseks võimalust kuna mul pole ühtegi CD-mängijat. Okei, pleikariga saaks ka, aga noh, see pole see, eks. Eelmisel korral jäi see ostmata seetõttu, et teadsin, et igapäevased autosõidud saavad peagi läbi. Ega ma nüüd järsku rohkem sõitma pole hakanud, aga otsustasin, et olen Spotifys juba nii palju neid lugusid kuulanud ja võiks artisti toetamise eesmärgil ikka ära osta. Sain veel kaasa singli „Play”. Ma ei mäletagi, millal ma üldse viimati muusikat ostsin. Spotify eest maksan jah iga kuu, aga see pole see. Aaaa, meenus, et viimane plaat oli Phil Collinsi „Face Value”, aga seda ei ostnud ma üldsegi endale. Meie Meest olen ka lapsena paraja portsu ostnud. Aga sellest ma ei taha rääkida. Modern Talkingist veel isegi võiks, aga mitte täna. Enivei, see tänane plaadiost minu isiklikul muusikamaastikul tähendab päris palju.
cd