Peaaegu rannailm.

meriVäike väljasõit kolleegidega on nüüdseks läbi ja puudujäänud unetunnid ammu juba kompenseeritud. Kui nüüd tagasi vaadata, siis kell oli ikka sügav öö, kui lõpuks otsustasime, et aitab küll jutustamisest ja laseme silma looja. Hommikul läks uni varakult ära, aga puhanud olekust oli asi kaugel. Kuigi voodis lebades nagu enam magama ka ei saanud jääda. Gränd plän hommikul esimese asjana veekeskust ja saunasid rünnata, seejärel sööma minna, siis umbes kaks minutit puhata ja uuesti veekeskusesse minna, jäi paraku ära. Sest niisama lebamine tundus palju ahvatlevam. Söömas ikka käisime ja tegime ühe korraliku jalutuskäigu ka mereääres, aga veekeskusesse sellel päeval enam ei jõudnudki. Samas ei osanud nagu sellest puudust ka tunda.

Teisipäeval käisin juuksuris. Pidin juuksurile meelde tuletama, mismoodi juuksed mul tavaliselt on. Selles mõttes, et viimasest kärpimisest oli korralikult aega möödas ja midagi järeldada, tuvastada või arvestada ainuüksi juukseid vaadates oli võimatu. Seda enam, et ma pea terve kuu seda ülepeajuuksevärki olen harrastanud ja sellisena ka sinna ilmusin.

See CD-de värk hakkab ikka eriti suuri pöördeid võtma. Avastasin Empsi juurest Urbide plaadi „Citizen of Sun“, mis mul täiesti ununenud oli. See on lausa autogrammiga ja puha (otsi või välja need mõned üksikud pildidki, mis kontserdil Urbidega tehtud on). Kuigi Emps seda plaati vist viimasel ajal kuulas, siis võtsin selle siiski endale autosse. Ehk siis olen viimase paari kuuga lausa kolme CD-d aktiivselt kuulanud!

Ja siis ma olen aktiivselt Coca-Colat tarbinud. Veel eile hommikul oli mul kolm poolikut pudelit Coca-Colat, millest kaks kallasin kokku ja kolmas oli autos ära jäätunud. Nüüd tuleb muidugi tarbimisse paus, sest tegelikult olid need ikkagi sihtotstarbelised ja olukordadeks, kui kuidagi enesetunnet reipaks ei saa. Kohvi ma hommikuti ei joo, sest see niikuinii ei mõju ja nii aitabki Coca-Cola. Sellist räpast boosti on õnneks vaja suhteliselt harva.

BSQCLNHW