Algaja droonipiloodi pajatused.


Olen eilsest saati drooniomanik. Uurisin ja planeerisin ikka päris pikalt ja lõpuks ostsin ära. Tänaseks tundub, et ükskõik kui palju õpetusvideoid enne esimest droonilennutamist vaadata, on ikka asju, mis õigel hetkel meelest lähevad. Gimbali seadistamine, video- ja fotorežiimi sätted ja kvaliteet, salvestuskoha määramine, mõõtühikud, juhtjooned (guides). Palju asju saab alles enne lennutamise algust paika seada (nt valge tasakaal). Kuna eile õhtul poleks niikuinii lendama saanud, siis tegelesingi seadistamisega. Vahetult enne drooni õhkutõstmist oleks sellele päris kaua aega kulunud.

Kuidas ja mida üldse seadistada? Kuna olin eelnevalt väga palju videoid vaadanud, siis kasutasin sealt õpitud asju. Näiteks poleks ise osanud ära arvata, kuidas gimbali liikumine sujuvaks muuta või puldi tundlikkus ja drooni peatumine selliselt sättida, et mõnusalt siidiselt liikumist salvestaks. Samas oleneb seadistamine ka sellest, mida on soov drooniga teha. Kui eesmärgiks on teha fotosid, siis tuleb kiirem ja äkilisem juhtimine kasuks, et soovitu ruttu kaadrisse püüda. Video puhul on jällegi oluline, et droon sooritaks manöövreid aeglaselt. Täiesti omaette teema on järeltöötlus. Aga see on juba valdkond, millest ma praegu veel mitte midagi ei tea ja suht nullist alustama pean.

Igal juhul on Internet täis juhendeid, arutelusid ja videoid, mida algaja droonipiloot teadma peaks. Kui ma esialgu vaatasin YouTube’is tundide viisi videoid ning muudkui noogutasin kaasa, et oh-kui-lihtne, siis üleeile sain aru, et tegelikult niisama ei jää meelde midagi. Võin ju videod järjehoidjatesse või listidesse salvestada, aga see tähendab, et kui midagi konkreetselt vaja läheb, tuleb ikka terve video läbi vaadata. Nii hakkasingi märkmeid tegema olulisema kohta, mille puhul arvan, et seda hiljem vaja võiks minna. Ja lõpuks on ikka nii, et kõik asjad on justkui lennuks valmis seatud ja siis avastad alles maandudes, et unustasid kaamera filmima panna.