Miks on jooksmisega nii nagu on.

20150525_180929
Avastasin, et see nädal kohaliku jooksusarja etappi polegi ning järgmine toimub alles 3. juunil ja distantsiks on 10 kilomeetrit. Nüüd on siis see hetk, kui räägin esimeses postituses mainitud jooksmisega seotud segastest asjaoludest. Kolm aastat tagasi olin päris kõva jooksja. Noh, selles mõttes, et ikka regulaarselt jooksin 4-5 kilomeetriseid distantse. Kaks aastat tegin kaasa peaaegu kõik Stamina tervisejooksu iganädalased etapid. Üle-eelmisel aastal võtsin ette Järvejooksud. Harku 6 kilomeetrit oli lihtne, aga Pühajärve 10 kilomeetrisel jooksul muutus kõik. Lihtsalt ühel hetkel lõi vasaku põlve väliskülge valu. Jooksin ikka lõpuni – oli tegu minu esimese nii pika jooksuga üldse. Järgmine päev lonkasin, kuid peagi valu taandus. Tegin paar nädalat puhkust ja proovisin ettevaatlikult uuesti joosta. Sama jama. Selleks suveks oli jooksuga ühel pool. Uue kevade saabudes proovisin taas. Tulemus ebamäärane. Mõnikord sai muretult tuttavaid 4-5 kilomeetriseid distantse tehtud, teinekord oli juba 1,5 kilomeetri peal draama lahti. Vahetasin välja tossud, võtsin aktiivsemalt kavva rattasõidu, venitused ja jõuharjutused. Kõik viitas IT-band sündroomile, mis lühidalt väljendub selles, et jala välisküljel olev pikk ja jäik kõõlus hõõrub vastu luud ning seeläbi tekib valu.

Ja ka sellel aastal olen sama jamaga hädas. Käisin ortopeedi juures Merimetsa tervisekeskuses tegutsevas Ortopeediakeskuses. Tulutult. Sattusin täiesti mõttetu onu juurde oma probleemiga. Ja siin kohal ma ei liialda üldse. See onu ei teinud midagi peale selle, et katsus korraks põlvi (hmm, kõlab räpaselt) ning teatas, et ei tunne midagi (õõh, kõlab veel räpasemalt). Mul olid ettenägelikult ka jooksujalatsid kaasa võetud, et nende sobivuse osas kinnitust saada. Noh, ütles, et on head. Jooksja põlvest või IT-bandist mitte sõnakestki. Vaikselt ikka katsetan ja tulemused on segased. Pärast tänast 3 kilomeetrit mõtlesin, et tegelikult on ka ju see hea, et sellist võib-olla mõnevõrra lahjat distantsi ikkagi joosta suudan. Keha saab mingi koormuse kätte ning jõuharjutused annavad ka väikse osa juurde. Tulles tagasi aga selle 10 kilomeetri juurde, siis paraku jääb see vahele. Heal päeval võin joosta 5, aga 10 on juba ette teada.