Teadlikuma toitumise ja trennitegemise poole.

Kolmsada pole enam kaugel. Ainult 75 on veel jäänud. Eelmine ja üle-eelmine nädal libisesid kuidagi niimoodi käest, et jõudsin jooksma vaid kahel korral. Ühel korral jooksin kümme kilomeetrit. Kõikide aegade parim kümne kilomeetri aeg. Hahahaa, see tähendab, et kõigi nende kolme korra parim aeg. Pulss oli täitsa okei ja enesetunne mõnus. Pärast jooksu mingit hullu väsimust ei tundnud ning regulaarselt kümneka jooksmine paistab täiesti realistlik ettevõtmine. Muidugi ei plaani ma seda nüüd üle päeva tegema hakata, vaid ikka tasa ja targu. Teine jooks oli juba korra varasemas postituses mainitud 4,7 kilomeetrit Kubija terviseradadel.

Eilse ja tänasega jooksin kokku veidi üle 11 kilomeetri. Lisaks alustasin tänasest jõutrenniga ning toitumist püüan nüüdsest rohkem jälgida. Nädalase ringihulkumisega kaasnes mõte ja harjumus, et puhkuse ajal võib absoluutselt kõike ja piiramatus koguses süüa (nt krõpsud, burgerid, saiakesed). Jõu osas tunnen juba pikemat aega, et selg on nõrk. Õlgadest ja kätest rääkimata. Alustasin rahulikult. Hantlitega biitseps ja triitseps ning natuke selga. Jalgadele väljaasted. Ja natuke põlvedel kätekõverdusi. Õigeid kätekaid ma loomulikult teha ei suuda. Okei, ühe võib-olla teeks ära. Seega jah, kätekõverdused põlvedel. Kümme pluss kümme. Kuskilt peab alustama.

Söömisega on veidi lihtsam, sest toidulaual olev on päris korralik. Üldjuhul ikka ise algusest lõpuni valmistatud. Maiustustega ma liialdama ei kipu. Komme-šokolaade ma peaaegu et ei ostagi, sest ma söön neid suht harva ning selles osas oli mul töökaaslastelt kingitustena saadud maiustuste varu veel paar nädalat tagasigi alles. Kohukesed on need, mis mulle hullult peale lähevad. Aga mitte kõik suvalised kohukesed. Minu valikus on vaid kaks tootjat, kelle omad meeldivad. Aga just kohukestele tõmbasingi eile kriipsu peale.

Praegu, kui aiast saab maasikaid ning peagi ka vaarikaid, siis tuleb ise magustoite teha. Eile tegin maasika-banaani-virsiku-arbuusismuutit. Tänaseks trennijärgseks turgutuseks smuuti sisse arbuusi enam võtta polnud, aga maasikad, banaan ja virsikud koos piimaga andsid samuti hea tulemuse.

smuuti

Lisaks tegi Vats täna maasikatest väga mõnusat magustoitu, mille peamisteks koostisosadeks ongi vaid maasikad ja keefir. Seega kohukeste ostmine on igati põhjendamatu.

Jooksueksperdi jalatsitest?

20150709_131215Viimasel ajal olen üha sagedamini mõelnud, et peaks minema ka Jooksueksperdi jalatsitestile. Olen selle kohta ikka kiidusõnu kuulnud ning eile õhtul enne magama jäämist jõudsin ka jooksuhuvilise Kaili blogist lugeda, kuidas ta sinna aja kirja pani. Uurisin ja puurisin siis täna hommikul veel kord Jooksueksperdi kodukat ja heietasin peas mõtteid. Testimine toimub jooksulindil, kuid mainitud on, et vajadusel saab ka liikumist teisiti jälgida. Ma tean, et jooksulindil on mul kehahoiak kindlasti erinev kui kindlal maapinnal joostes. Samas kui efektiivselt saab jooksusammu muul viisil jälgida (mitte et ma kahtleks testijate oskustes)?

Teine asi, mis mõtlemisainet pakkus oli see, et kohapeal saab proovida jooksulindil erinevaid jalatseid. Kui ma oma olemasolevate jalatsite vahel siin valin ja katsetan ning iga kord erinevaid tulemusi saan, siis kui kindel ma lühiajalises proovimises olla võin? Kahtlemata on siin ikkagi eelis, sest üldjuhul niisama poodi tossu ostma minnes lausa lindil seda proovida ei saa ning kerged jooksusammud kuskil lettide ja riiulite vahel ei anna kohe kindlasti paremat tulemust. Oh ja siis veel see, et jooksusokid peab kaasa võtma. See pani mind mõtlema, et tegelikult on on mul umbes kaks paari sokke, millega hea on joosta. Mis omakorda tähendab, et kui jalga saab vale sokk, mõjutab see ju koheselt ka jalatsi sobivust.

Ja loomulikult uute jalatsite hind. Kui juba test teha, oleks justkui mõistlik uued jalatsid ka osta. Aga mis need maksta võivad? 70€? 100€? 150€? 70€ oleks ok ja 100€ ka arvestades, et kui kohe Jooksueksperdist osta, on test sellisel juhul tasuta. Aga 120€ ja ülespoole paneks juba kahtlema, sest eelkõige jooksen ma ju enda lõbuks ja lühikesi distantse (alla 10 km). Oh neid valikuid ja otsuseid.

Smuuti sobib ka koivatraumat leevendama.

Käisin täna taaskord jooksmas. Rahulik sörk soojenduseks, seejärel soojendusvõimlemine ja väike venitus ja sinna otsa juba jooks. Nii umbes teise kilomeetri täitudes tundus, et läheb jälle käest ära ning valu lööb välja, kuid ootamatult läks see tunne üle. Olen märganud, et valu tekkimine on tugevalt seotud ka mõtlemisega. Kui pingsalt jooksu ajal mõelda, et kas ja mis hetkel põlvevalu tuleb, siis läheb kehahoiak valeks ning hakkan jooksutehnikat kohendama ja ajan sellega hoopis asja vussi. See on okei, kui tuletan endale joostes meelde, et õlgu pingesse ja käsi rusikasse ei ajaks, aga kui liigselt valu ootamisele keskenduda, siis, noh, üldjuhul ta tuleb ka.

02-06-jooksIgal juhul täna ringiga tagasi kodutänavasse jõudes viskasin pilgu Endomondole ja avastasin, et 4 kilomeetrist on veel mõnisada meetrit puudu. Tegin siis kõrvaltänavast veel ühe väikse jooksupauna lisaks ning lõpetuseks korralikud venitused. Tuppa jõudes avastasin, et valu ikkagi on ka. Aga mitte põlves, vaid pikalt reie välimisel küljel. Et siis ikka IT-band. Ega ei saagi loota, et kahe küki ja kolme venituse järel sellisest asjast lahti saab. Läheb veel aega. Valule tõi leevendust õhtune smuuti, mille tegin külmutatud marjadest. Kuna vahetult pärast valmimist polnud ma võimeline seda jooma (massive brain-freeze), siis rakendasin seda kõigepealt koivajahutajana ehk siis valutavale kohale turgutuseks.