Milline kukeseenesaak!

Eile tekkis mõte, et läheks vaataks, mis metsas põnevat on. Pole see suvi veel korralikult seal uudistamas käinudki, samas igal pool on muudkui mustikamüügi kuulutused. Võtsime väikse ämbrikese ja noad ka kaasa. Esimene metsaserv, kuhu sisse piilusime, oli saagitu. Mustikataimed küll kasvasid, aga mitte ühtegi marja polnud küljes. Küll aga skoorisin koheselt esimesed kaks kukeseent. Liikusime edasi järgmise metsatukani ning seal oli juba rohkem õnne. Kohe teelt metsa astudes tervitasid meid mustikad ja metsvaarikad, mida sööma ja korjama asusime. Meie eesmärgiks polnud kohe kindlasti 10-liitrise ämbri täis korjamine. Väike šašlõkiämber oli igati paras, et marju jätkuks paariks päevaks müsli, pudru ja jäätise peale. Kõhtu korjasime ka omajagu.

marjad

Müttasin mööda metsaalust, kui leidsin korraga oksarisu keskelt veel kaks kukeseent. Et nüüd põnevust rohkem pikalt mitte hoida, siis olgu öeldud, et minu kukeseeneskooriks sellel päeval neli jäigi. Seega jah, selline kohutavalt tagasihoidlik saak ja mingit meeletut seenevaru talveperioodiks ma paraku ei saanud. Samas piisas sellest täiesti edukalt mõnusa õhtusöögi valmistamiseks. Praadisin kõik need neli seent võis, lisasin singiribad, sektoriteks lõigatud tomatid ja rukola. Sai päris hää.

tomatjaseen