Täna on kolmapäev.

Kui õhtupoolikul ilm peab, siis lähen jooksma. Viimane ettevalmistus nädalalõpuks. Lähen siis viiekat ajale jooksma. Mingi hetk guugeldasin, et mida ma nädal enne jooksu tegema pean, aga siis taipasin, et tegelikult enam polegi midagi teha. Esiteks distants on lühike ja mingit ootamatult suurt kiirust ma niikuinii arendada ei suuda. Oleks hästi, kui teeksin sama hea tulemuse kui aasta eest. Kui arvestada seda, et ma see suvi olen võrreldes eelmise aastaga ikkagi oluliselt pikemaid juppe jooksnud, siis peaks nagu õnnestuma. Aga see selleks. Mulle väga mingeid asju ette ei meeldi rääkida. Eriti teades, kuidas ma selliselt nii palju ära olen sõnunud.

Sain eile pleikarile uue mängu. Mängu, mida olin juba konsooli saamise algusest saati tahtnud. Kuigi ma ei tea, kust ma selle aja edaspidi mängimiseks võtan. Ei, see sai nüüd valesti sõnastatud. Aega on alati. Vähemalt minul. Aga see nõuab juba omaette postitust. Ehk siis, millal tekib mul see mängutuhin, et ma ainult mängimisele mõtlengi? Kui seda pole, siis kaotab mängimine osa oma võlust. Mul jäi isegi Dishonored lõpuni mängima ja viimane väike jupp sellest ootab oma aega.
11348366_865119763564430_483220152_n