Trennitegemine taas päevakavva.

Jooksmisesse tekkis vahepeal ligi kaks nädalat pausi. Nädalavahetusel otsustasin, et seni kuni ilmad võimaldavad, peaks ikka jooksmas käima. Nii võtsingi laupäeval asja käsile. Plaan nägi ette rahulikus tempos 5-6 kilomeetrit. Viienda kilomeetri lõpuks hakkasid muidugi põlved tunda andma. Võhma poolest kõige hullem polnudki. Viimased 500 meetrit tegin midagi jalutamise ja sörgi vahepealselt, sest põlv polnud üldse hea. Koju jõudes polnud aga häda midagi ning ka järgmisel päeval ei andnud tunda. Pidasin mõned päevad vahet ning eile käisin uuesti. Õues oli juba hämar ning õhk mõnusalt jahe. Kuna mul on siin valgustatud kergliiklustee kohe käepärast võtta, siis on võimalus ka pimedal ajal jooksma minna. Igal juhul see eilne jooks läks ilma valudeta. Tahtsin täna ka minna, aga otsustasin hoopis toas vaikselt jõuharjutusi jälle tegema hakata. Kükid, väljaasted jms kraam. Tegin tagasihoidlikult nii umbes kümne minuti jagu sportlikke liigutusi. Ennast teades, on mul juba homseks hommikuks sellest väiksest pingutusest kõik kohad valusad. Aga eks see niimoodi hakkabki.

Ja toitumisega peaks ka veidi tegelema. Näiteks hilisõhtused võileivad ei lähe kohe mitte. Selles mõttest, et viimasel ajal lähevad nad kohe eriti hästi. Nojah, ja täna ostsin poest paki krõpse, sest ma tunnen juba mitu päeva, et mul on neid maailmaväga vaja. Loomulikult ei kavatse ma tervet pakki korraga ära süüa. Nii umbes peotäis õhtu jooksul, et ma saaksin maitse suhu ja sellest tavaliselt piisabki. Muidu söön päeva jooksul suht normaalselt. Hommikusöök on alati korralik. Lõunaks soe söök. Õhtusöök vajab veidi kohendamist. Eks varsti sõidavad verivorstid sisse, mis on küllaltki hea variant. Septembriga kaasnenud tohutu magusavajadus töövõime tagamiseks on üle läinud. Vedeliku tarbimine vajab ka tähelepanu. Mõtlesin, et hakkaks mingit äppi kasutama, mis mulle veetarbimist meenutaks, aga arvestades kui erinevad kõik tööpäevad on, siis telefoni piiksumise järgi mul kohe kindlasti pole võimalik juua. Aga see on samuti jälle harjumise värk. Umbes nädal aega pean ise endale pidevalt meelde tuletama, et juua on vaja ning siis läheb juba iseenesest.

Tellisin pooleks aastaks Tervis Pluss ajakirja. Kuna ma suvel üheks kuuks 1€ soodushinnaga tellisin ja jäin küllaltki rahule, siis otsustasin, et sooduspakkumisega, mis mulle tehti, võib järgnevad 6 kuud seda lugeda küll. Lugemisest rääkides. Robin Hobbi jutustused on enam-vähem septembri algusest saati oma järge oodanud. Paar õhtut tagasi aga hakkasin jälle lugema. Ja selline tunne nagu poleks vahepeal pausi olnudki. See nädal pole ma ühelgi õhtul pidanud midagi järgnevaks päevaks ettevalmistama. Kõik on kenasti tööaja seest tehtud saanud. Järgmine nädal hakkab muidugi see intensiivne kahe koha vahel pendeldamine, aga sellega seoses on mul ka plaan oma aega ja tähelepanu veidi teisiti jagada. Ikka selle nimel, et hea enesetunne säiliks.