Turjast ja aiast.

Ma üritan siin ennast veenda, et põhjus, miks mul turi ja triitseps valutavad, on tingitud sellest, et ma üks päev natuke aias riisusin. Otseloomulikult ei saa see olla põhjustatud sellest, et ma eile vaid dressides rehve käisin toomas või sellest, et ma hommikumantlis balkoonil kohvi jõin, kui väljas oli vaevalt 2 kraadi sooja. Ei, see viimane kohe kindlasti ei saa olla! Ja see, et samal ajal minu majast mööda sõitnud kolleeg lausa autoga tagurdama pidi, et näha, kas tõesti tema silmad õigesti nägid, et ma hommikumantlis rõdul heigotan, annab ju otseloomulikult kinnitust, et mina olen oma turja kenasti soojas hoidnud ja põhjus peab milleski muus olema.

Turi turjaks, triitsepsist ikka tuul läbi ei tõmba ja kevadise riisumise võib õnnestunuks lugeda. Eile tegin peenrad maha. Ma pole varem vist ühtegi peenart teinud. Selles mõttes, et kui lapsed olime, oli meil kodus ka peenra- ja põllumaa, aga siis oli meie põhirolliks eelkõige ikkagi rohimine ning istutus- ja külvamistööd tegi Emps. Noh, silusin ja jaotasin eile seda aiamaad ning üritasin sirgeid jooni vedada. Hernes, porgand, redis ja spinat said külvatud. Paar asja jääb veel veidi soojemat aega ootama. Empsilt sain korraliku tüki katteloori ka, aga jupp jäi ikka puudu. Katteloorimure sai aga juba täna hommikul lahendatud, kui pooleldi plaaniväliselt lillepoest lilli läksin ostma. Viskan selle pärast peenrale ja jään porgandeid ootama.