Elamine üleliigsest kraamist vabaks ehk minimalismi 30-päevane väljakutse.

Kui ma alles avastasin enda jaoks minimalismi ja tutvusin selle põhimõtetega kodulehtedelt erinevaid definitsioone lugedes ja YouTube’ist videoid vaadates, siis sattusin ühe huvitava väljakutse peale. Nimelt 30 päeva kestev ettevõtmine, mille eesmärgiks on vabaneda asjadest, mida vaja pole. Väljakutse eesmärgiks on 30 päeva jooksul iga päev vabaneda ühest asjast rohkem kui päev varem. Esimesel päeval üks asi, teisel päeval kaks asja, kolmandal päeva kolm asja ja nii kuni 30. päevani välja, mil vabanetakse 30 asjast. Vabanemine võib toimuda näiteks selliselt, et ebavajalik asi ära visata, taaskasutusse viia, maha müüa või anda kellelegi, kellel seda vaja on. Asjad, millest väljakutse käigus vabaneda võib, on igaühe enda valida, aga inspiratsiooniks on ka nimekiri ette antud:

  • kogutavad nipsasjakesed,
  • dekoratiivsed kaunistused,
  • köögitarbed,
  • elektrooniga ja tehnika,
  • mööbel,
  • voodipesu,
  • riided,
  • rätikud,
  • tööriistad.


Allikas: https://www.theminimalists.com/game/

Esmapilgul tundub, et tegu on väga lihtsa ettevõtmisega, aga tegelikult teeb see 30 päeva peale kokku 465 asja, millest vabanema peab. See, kuidas keegi äravisatavat kraami loendab, on enda otsustada, aga ükshaaval vihikust paberilehtede väljarebimine on pigem iseenda petmine.

Mina tegin väljakutsega täna algust. Kuna mulle tundus, et päev korraga tegutsedes peab liiga kaua ootama, et korraga rohkem asju saaks ära visata ja samas 30 järjestikku päeva sellega tegelemiseks pole aega, siis kohandasin enda jaoks reegleid. Kuna ma tean, et mul jäi pärast esmast sahtlite koristamist endiselt sinna veel kraami, mida vaja pole, siis otsustasin algatuseks korraga kohe suurema koguse asju kokku korjata. Lisaks oli mul seinakapis kaks kastitäit pudi-padi, mis mingil hetkel on tundunud piisavalt väärtuslikuna, et neid alles hoida.

Päris mitmed asjad, mis sahtlitest ja kastidest välja tulid, on sellised, mida saab taaskasutada. Näiteks mõned mängud, üks raamat, päikeseprillid, rinnamärgid, kustukummid, helkurid, mõned kaustikud. Samas oli palju väärtusetuid asju. Näiteks 17 kliendi- ja visiitkaarti, täiskirjutatud märkmikud ja vihikud, hunnik vanu tšekke ja veel suurem hunnik väiksemaid esemeid, mida ühtse kategooriaga nimetada ei saagi.

Asjad lugesin üle, aga ei hakanud igat tšekki või väiksemat paberilehte ükshaaval arvestama. Tšekidega tegin nii, et arvestasin need kõik kokku üheks esemeks. Kokku sain 127 asja. Väljakutse täitmise mõttes olen praeguseks 15 päeva läbinud ja jäänud on veel 338 kasutut asja leida.

Mul on enam-vähem ettekujutus olemas, mida ma seinakapist järgmisena ära saan visata. Samas 100% kindlusega ei julge siiski ennustada, kas kuu aja pärast ettevõtmisele edukalt joone alla saan tõmmata. Vähemalt algus on tehtud ja kodukorrastamise mõttes lisab selline väljakutse veidi mängulisust juurde.

Minimalism – mõtteviis ja vahend olulisele keskendumiseks.

Minimalism aitab lihtsustada igapäevaelu. Loobudes asjadest, mida igapäevaselt ei vaja, pikemat aega kasutanud pole või mis praktilist [või olulist emotsionaalset] väärtust ei oma, muutub elu lihtsamaks. Minimalism on vahend vabanemaks segavatest faktoritest ning tulemusena saab keskenduda sellele, mis on tõesti oluline [olgu selleks siis töö, hobi, pikaajalisemad eesmärgid jms]. Kui palju parema enesetunde annab mulle näiteks see, kui teen lahti riidekapi ukse ja leian sealt valiku rõivaid, mis reaalselt igapäevaselt kasutust leiavad ja on kohe kandmiseks valmis. Ma ei pea hommikul ärgates mõtlema, mis ma täna selga panen, vaid võtan kapist vajaliku ning keskendun särgi valimise asemel hoopis eelseisva päeva eesmärkidele. Enne viimast riidekapi korrastamist teadsin alati juba enne kapiukse avamist, et seal on terve hulk riideid, mida ma ei saa kohe selga panna ainuüksi sellepärast, et need on kokkuvolditud ja ma pean neid triikima hakkama. Mulle ei meeldi riideid triikida ja nüüd on kõik igapäevasesse kasutusse jäänud kümmekond särki eraldi riidepuudel. Kümmekond särki aga ainult sellepärast, et isegi neid vaheldumisi kandes kipun eelistama ikka pigem 3-4 põhilist riideeset.

Kindlasti ei ole minimalism võistlus ja see, kui palju sul asju on, ei ole kuidagimoodi määrav. Ei ole ühte kindlat etteantud asjade arvu, millest alates võiks kedagi minimalistiks pidada. YouTube’is on liikvel palju erinevaid videoid, mis näitavad, kuidas minimalistliku elustiiliga inimesed omavad näiteks vaid 30 riideeset, on loobunud sotsiaalmeediast, ärkavad hommikuti kell 5 jne, kuid kohe kindlasti ei ole kuidagi arvuliselt piiritletud, kellaajaliselt määratletud või reeglitega sätestatud, kust maalt algab minimalism.

Kui kõike arvulistesse raamidesse suruma hakata, võib nii mõnegi jaoks tunduda, et kuigi mõte sellest, et omada vaid vajalikke asju ja piirata emotsiooniostude tegemist, ei ole see siiski piisav, et minimalistliku eluviisiga algust teha. Näiteks Eesti ilmastikulisi iseärasusi arvestades ei kujuta ma enda puhul väga ette, et toime tulla 30 või 50 riideesemega. Aastaringselt peab silmitsi seisma temperatuuridega -20 kraadist kuni +30 kraadini ning sellisel juhul moodustavad lühikesed suveriided ja paksud talveriided märkimisväärse arvu. Juba ainuüksi kodus välitööde [puude ladumine, heki pügamine jms] tegemiseks on mul kümmekond riideeset. Või siis pidulikeks sündmusteks valik riided, mida saab kanda paaril korral aastas. Seega ei tähenda, et kui kapis seisavad hooaega ootavad paksud talvepüksid või päevitusriided ja aasta lõikes saab neid kanda vaid 10-20 päeval, peaks need ära viskama, sest muidu ei saa väita, et mulle meeldib elada minimalistlikult.

Kõik on erinevad ja igaüks otsustab ise, millised igapäevaelu muudatused vabastavad üleliigsest tarbimisest ja millistest kasutult seisvatest asjadest on ta valmis loobuma. Eelkõige elame ju iseenda jaoks ja loome enda ümber sellise keskkonna, milles me end kõige efektiivsemalt tunneme [või vähemalt püüdleme selle suunas]. Miks ma toon korduvalt riietega seotud näiteid? Riietest lookas kapiriiulid olid pikka aega murekohaks, mille puhul mõtlesin pidevalt, et peaks midagi ette võtma. Nii sai sellest minu jaoks kõige lihtsam esimene suur samm, kust alustada ja kus ka kohest silmnähtavat tulemust näha [äraviskamisele või taaskasutsse minevate riiete hulk, vaade korras riidekappi] ja tunda.

Igaüks seab endast lähtuvalt eesmärgid, mille poole püüelda. Olgu selleks siis tõesti vaid kaks T-särki või lihtsalt ebapraktiliste asjade ostmisest loobumine. Tegelikult ei pea sellist teadlikku tarbimist, korra loomist ja vaid olulisele keskendumist ühegi konkreetse mõiste alla liigitama. Lihtsalt mina jõudsin sellise mõttestatud süsteemi loomiseni YouTube’i vahendusel ning läbivaks märksõnaks oli erinevates videotes just minimalism. Eks see mõiste on tänu elan-ainult-30-asjaga videote tõttu vaikselt sellist edevat trendisõna või liikumise maiku omandamas, kuid mina olen selles leidnud toimiva lahenduse lihtsama elu suunas.