Helistamine, andmeside ja Messengeri kõned Araabia Ühendemiraatides.

Üks oluline asi, millega Euroopa Liidust välja reisides kindlasti arvestama peab, on kõnede ja andmesidega seonduv. Paari aasta jagu on ELi siseselt saanud mõnusalt ja muretult nautida samu paketi hüvesid, mida kodumaalgi viibides, kuid kaugemale reisides peab meeles pidama, et kõikjal maailmas kodune pakett ei kehti. Valmistudes reisiks Araabia Ühendemiraatidesse sai kohe selgeks, et kohapeal pole Eesti kõnepaketiga midagi teha. Või noh, ainus, mis sellega teha saab, on saavutada kiiresti arve piirlimiit [kui see seatud on].

Kiire eeltööna selgus, et kohalike kõnekaartide seas on peamised pakkujaid Du ja Etisalat.

Du paketid:
* 55 AED ($15) = 500 MB + 20 minutes – valid for 7 days.
* 75 AED ($20) = 2 GB + 40 minutes – valid for 14 days.
* 110 AED ($30) = 3.5 GB + 50 minutes – valid for 14 days.

Etisalati paketid:
* 105 AED ($29) = 1 GB data only
* 105 AED ($29) = 700 MB data + 40 minutes + 40 sms.

Meie valisime Du 14-päevase paketi, milles on 2 GB andmesidet ja 40 minutit kõneaega nii kohalikeks kui ka rahvusvahelisteks helistamisteks. Paketi hinnaks 75 AED, mis meie rahas on umbes 19 eurot. Eesti mõistes küllaltki kirves hind, reisil olles asjade ajamiseks [loe: Messenger, Instagram] ja mitte ära eksimiseks [loe: Starbucksi leidmiseks] täitsa asjalik.

Võiks arvata, et nii lihtne see kõik ongi, et raha letti, uus SIM asemele ja muudkui helista. Siiski peab arvestama kahe asjaga. Esiteks selgus, et pakutavad 40 flexi kõneminutit võimaldavad teha rahvusvahelisi kõnesid, kuid paraku ei kuulu Eesti pakutavate riikide loetelusse. Nende veebilehel on küll Eesti mingis nimekirjas olemas, kuid praktika ja klienditeenindusega suhtlemine tõestas vastupidist. Seega kahtlaselt võõralt numbrilt ei saagi ma kodustele kõnesid teha. Pole hullu, sest kui on andmeside, siis on Messenger ja saab selle kaudu suheldud. Aga teiseks selgus, et Messengeri kõnesid pole Araabia Ühendemiraatides võimalik üldse teha. Ei hotelli WiFis, ei mobiilse andmesidepaketi kaudu ega ka VPNi vahendusel. Piiratud pole ainult Messenger, vaid kõik VoIP teenused ehk siis FaceTime, WhatsApp, Skype, Viber jne. Mõnevõrra ootamatu, kuid üldsegi mitte katastroofiline ja tegelikult ei puutu see otseselt ka kõnekaardi paketti. Facebooki tšäti ja e-kirjaga saab kõik suhtlemised tehtud.

Muidu on aga Du pakutav teenus kvaliteedilt täiesti okei. Kui Eestis olles pole kunagi põhjust kasutatud andmeside mahu pärast muretseda, siis siin jälgisin esimesel paaril päeval loendurit. Mul pole absoluutselt mingit ettekujutlust, kui palju 2 GB olla võiks. Viie päeva jooksul olen tarbinud 191 MB, mille seas on peamiselt postkasti, Instagrami, Facebooki ja Feedly kasutamine ning brauserist uudiste lugemine. Hotellis viibides kasutan muidugi WiFit. Tulles aga tagasi Du kui teenusepakkuja juurde, siis müügistrateegia on väga agressiivne. Kohati meenutavad nende saadetavad sõnumid nagu mingit ahistajat: iga paari tunni tagant saadetakse midagi. Ma muidugi ei tea kõnekaartide turundamise osas millegagi võrrelda, võib-olla on see Eestis ka samamoodi?

YouTube, minimalism ja nutisõltuvusest vabanemine.

Teatavasti toimetab YouTube selliselt, et kui oled mingil teemal videoid vaadanud, siis hakatakse Sulle neid veel rohkem ette söötma. Ehk siis, kui oled vaadanud uudisteklippi koroonaviirusest, siis hakkadki YouTube’i avalehel sellest inspireeritud videosoovitusi saama. Kui oled ühe korra otsinud taustale mängima relaxing chill out remix muusikat, ongi Su avaleht kahetunniseid temaatilisi asju täis. Ja kui oled juba korra alustanud minimalismiga seotud videote vaatamist, siis ei puudu edaspidi ka need soovituste lehelt. Muidugi olen ma tänu soovitustele leidnud palju vaatamisväärset, kuid olles näiteks ühe korra tundunud sportlikku huvi, kuidas käib tappide tegemine ja ühendamine, on päris tülikas pidevalt näha tisleritöö teemalisi best hacks soovitusi.

Peatudes pikemalt minimalismiga seotud videote juures, on tore näha, kuidas inimesed seda suunda enda jaoks avastavad ja tõlgendavad. Huvitav on näha erinevaid viise, mille alusel teised otsustavad, mida neil on vaja alles jätta ja millest nad vabaneda soovivad. Või siis hoopis digitaalse minimalismi ja nutisõltuvusest pääsemise poole suunavad videolood. See kõik on kaasahaarav [YouTube’i peamine eesmärk, eks] kuni hetkeni, millal hammustad läbi, et Sul tegelikult pole seda üldse vaja. Jah, isegi siis mitte, kui Sul on eriti raskekujuline nutisõltuvus või kapid pilgeni täis üleliigseid asju. Miks? Sest nendes videotes ei ole mitte midagi uut. Kõik need mitmed sajad tunnid lugusid ja soovitusi sellest, kuidas vähem sotsiaalmeedias aega viita, riietest vabaneda, rohkem lugeda, regulaarselt trennis käia, tasakaalustatumalt toituda jne, jne, saab kokku võtta ühe lausega: murra probleeme põhjustav käitumismuster!

Aga kuidas siis otsustada, kas kõiki neid kapis olevaid kreeme, purke, nõusid, karpe, riideid ikka on vaja? Olles vaadanud paari tunni jagu videoid, kuidas kappe koristada ja milliste suunavate küsimuste alusel jõuda selleni, et tõesti võib mõned asjad ära visata/anda, siis on väga raske midagi uut teada saada. Ja ainuüksi videote vaatamisest kapp tühjemaks ei saa. Video on aidanud omandada teadmised ja meetodid ja nüüd on see koht, kus tuleb neid rakendama hakata. Võiks ja peaks siin ei aita. Tuleb kapiuks avada, sahtel lahti tõmmata ja koristamisega algust teha. Ja kehtib see mistahes asja kohta.

Eelnevaga ei taha ma väita, et see, kuidas inimesed YouTube’is lugusid oma teekonnast nutivabaduse, minimalismi, ettevõtjaks saamise jms kohta räägivad, on halb. Lihtsalt ei tohi takerduda motivatsioonivideote vaatamisse ja loota, et Sinuga kuidagi maagiliselt mingid asjad juhtuma hakkavad. Niisama ei juhtu midagi, ise on vaja muutuste nimel tegutseda.