Kuidas ma Internetti parandasin ja Aknaid paigaldasin.

Peekon ja munad küll, mis asju ma olen pidanud selle nädala jooksul leiutama ja välja mõtlema. Panen nüüd siin maha ühe korraliku IT-jutu. Olgu ette öeldud, et ma pole mingi võrgu- või serveriadmin vms. Samas ma ikka mingitest asjadest serveri, tulemüüri ja switchide adminpaneelis saan aru, võrgukaablitele meisterdan otsasid ja oskan paneelist switchi kaableid vedada. Kõik omal käel katse-eksitusmeetodil õpitud, abiks Google ja YouTube.

Esmaspäeval selgus, et meil on tööl mingi võrgujama. Tegelikult on meil serveri jms seadmete haldus teenusena, kuid tavaliselt on sellised ootamatult tekkinud anomaaliad mingi väga lihtsa asja põhjustatud ja saab ise ära lahendada. Teisipäeval hakkasin siis jälgi ajama ja uurima, kus probleem alguse saab. Meil on tööl kaks võrguteenuse pakkujat ja ühes ruumis ei töötanud kumbki lahendus. Loogika järgi peaks kogu korruse võrk tulema läbi selle korruse switchi ja kaablid sama karbikut pidi jooksma. Seega probleem võiks ideeliselt seal switchis olla ning teise teenusepakkuja ruuteris. Kõige hullem stsenaarium oli, et äkki on äike pahandust teinud ja seadmed lihtsalt maha surnud.

Igal juhul switch on siis seade, millesse tuleb ühe kaabliga internetiühendus sisse ja sealt saab edasi jagada interneti suuremale hulgale seadmetele laiali. Leian switchi juures üles kaablid, millel on probleemse ruumi tähised. Ühendan arvuti otse sinna pesasse: võrguühendus puudub. Ühendan veel mingitesse suvalistesse pesadesse ja jõuan järeldusele, et pooled pordid töötavad, pooled mitte. Samas jälle töötavasse pesasse vajaoleva ruumi võrgukaablit ühendades see endiselt ei töötanud. Switchi restart ei aidanud. Ootasin siis nii kaua, kui ülejäänud rahvas majast läinud oli ja tegin serverile restardi. Ainsana läks korda see, switchi kõik pordid töötasid nüüd korralikult.

Hakkasin probleemses ruumis kaablit mööda uurima, kuhu need tegelikult lähevad. Lakke. Eeldasin, et need jooksevad sealt kuskile karbikusse ja lasin end eksitada sellest, et mingil põhjusel olid sama korruse switchi ühendatud selle ruumi tähisega kaablid. Läksin huvi pärast korruse võrra kõrgemale. Loomulikult! Seal ruumis tuleb ju remont ja see on täiesti tühjaks tehtud: arvutid ja võrgukraam kokku korjatud. Maas vedeles ainult kaks läbi põranda tulevat võrgukaablit ning ruumi teises otsas kaks teist kaablit. Ühendasin juhtmed ja töötas! Seda, kuhu need switchis olnud kaablid lähevad, ei tea ma siiani.

Ja täna hommikul kell 8 avastan, et ühes maja osas ei tööta internet korralikult. WiFi töötab, aga kaablist pilti ette ei saa. Mujal majas kõik korras. Mida Herbertit nüüd!? Lähen siis selle osa switchi kallale ja pärast mõningast uurimist otsustan seadmele restardi teha. Olukord lahenes! Lähen maja peale tööd tegema ja tund aega hiljem selgub, et ikka on internetiga jama: WiFi töötab, kaablist ei tööta. Hakkan siis uuesti arutlema, et kust asi võis alguse saada. Eile tegin ühe asja korda, täna on järgmine asi katki. Mõte viib selleni, et eile läks kuskil midagi untsu. Et need kaks kaablit, mis kokku ühendasin ja asja tööle panid, tekitasid kuskil mingi jama. Okei, ühendan niisama katsetamise pärast need seadmete küljest lahti. Ja mis ma näen! Seal kõrval väikses switchis, mis selles eilses ruumis võrku laiali jagab, on loop. Nagu mida! Et siis ühest switchi pesast oli sama switchi teise pesasse kaabel ühendatud. Loomulikult läheb siis majas võrk lolliks! Seda, kuidas see loop sinna üldse tekkis, ma ei tea. Võib-olla olin ma eile ise nii tühm, et ühendasin selle kogemata sinna või siis keegi, kes arvas, et võiks oma arvuti vaba kaabli otsa pista, pistis selle pärast kasutamist mõtlemata switchi. Igal juhul sai see lugu lõpuks lahendatud. Ma muidugi ei tea, mis võrgudraama mind homme ootab.

Sellega täna asjad ei piirdunud. Võtsin ette ühe arvuti opsüsteemi installimise. Üldiselt ma selliseid asju teha ei võta, sest Aknad 10 on nii napakas opsüsteem ja sellega on kaks varianti: install õnnestub kohe esimese korraga ja 15 minuti pärast on arvuti põhimõtteliselt kasutamiseks valmis või siis läheb selle kõigega jamamiseks kolm-neli tundi. Seega, võtan ma sellised asja teha ainult kellegi olulise jaoks ja kui ma tean, et midagi pekki keerates mingeid tagajärgi pole. See viimane tähendab seda, et on variant, et rääbis arvutile õnnestub eluvaim sisse puhuda ja see pääseb utiili minekust. Aga kindlasti peab olema esimesena loetletud punkt täidetud.

Igal juhul täna siis Aknad 10 puhas install. Ja saab mööda kaks minutit ning hakkab pihta. Mida Helmutit siis nüüd!? Google lahti ja ühtegi asjalikku lahendust pole. Sellel kettal pole mul mingit Windowsit all, et saaksin teha neid asju, mida juhendid soovitavad.

Otsustan siis teha uue installika USB peale. Loomulikult ei õnnestunud see Maci peal. Võtan siis Akendega arvuti. Susserdab mingi Microsofti tarkvara kaudu. Esmalt küsib programm, kas tahan luua buuditava mälupulga konkreetselt selle arvuti jaoks, kus ma parajast teha üritan. Mis nalja pärast ma seda peaks üldse tahtma? Igal juhul toimetab see siis lõpuks Windowsit alla laadida (ja mitte uurida, et äkki on mul juba õige ISO fail olemas) ja läbi häda mälupulgale asja peaaegu valmis teha ning siis teatab, et kahjuks ilmnes probleem ja buuditava pulga loomine ebaõnnestus. Nagu mis ajastul me elame!?!? Kui palju aega läheb sellise asja pärast raisku!

Lappasin siis vanad plaadid läbi lootuses, et ehk on kuskil mõni Akende seitsmes versioon veel alles ja nalja pärast sellega katsetada. Ja mis ma lisaks seitsmele leian! Veel mõned tagavara 10 plaadid! Katsetan siis seda tagavara kümmet. Kümme minutit, millest ma enamiku aja vist isegi ei hinganud, ja opsüsteem on installitud. Edasi vaid seadistamise vaev. Aga jah. Sellepärast mulle halduse mõttes see Akende värk ei meeldigi. Kunagi ei tea, kas on vaja pärast mingeid draivereid veel taga ajada (ei 10 ei leia kõiki õigeid draivereid ise üles) ja kas taustal kõik uuendused kenasti tehtud saavad või mõni nendest läheb omadega metsa ning kahe nädala pärast hakkad uuesti nullist pihta.

Aga mis kõige hullem: mulle tegelikult meeldib selliste asjadega tegeleda! Mulle meeldib, kuidas mõte hakkab jooksma, kui on mingi müstiline probleem tekkinud, millele justkui lahendust ei paista ning siis korraga selgub, kuidas asi korda saada. Või siis, kui katsetan kolmandat võimalikku lahendust ja mõtlen sellel ajal juba neljandat varianti välja ning lõpuks selgub, et hoopis esimene varianti vajas vaid veidi täiustamist. Ning lõpuks, kui kõik on lahendatud, on eriti mõnus kuskil mõni sein ära värvida, kraavikaldal võsa trimmerdada või aiamaal umbrohtu välja sonkida. Tasakaal.

Töötamisest ja sellest, kuidas teised seda mõjutavad.

Hommikuti ärgates ei tule mulle kunagi pähe mõtet, et ma ei taha tööle minna. Kui meenutan ka oma varasemaid töökohti, siis on see õnneks alati nii olnud. Töö, mida ma teen, meeldib mulle väga. Igapäevased ülesanded on mitmekülgsed ning üldiselt on mul piisavalt palju vabadust tegutseda ja otsustada asju oma äranägemise järgi. See ei tule tühja koha pealt ja esmalt tuleb end ikka tõestada. Tõestada kasvõi iseendale, et saan hakkama ja teen õigeid otsuseid.

Kui seda kõike pühendunult teha, siis ei saagi tekkida mõtet, et ma ei taha. Tööülesandeid on erinevaid ja kõik neist ei ole alati kõige meeldivamad. Aga selles peitubki võlu. Ma saan ületada iseennast, kui mind tabab reaktsioon „no milleks ometi!?”. Eks ikka selleks, et saaks ära tehtud, lahendatud, edasi minna. Bürokraatia ja asjaajamine võivad kohati kuude kaupa aega võtta ja see ärritab. Samas on see õppimisvõimalus iseendale! Ma õpin ja saan aru, kuidas käivad erinevad protsessid ja tegevused ning järgmisel korral saan sarnases olukorras, sarnase ülesande oluliselt kiiremini ja enesekindlamalt lahendada. See annab võimaluse tulevikus midagi väiksema ajakuluga ära teha.

On kasulik end ümbritsevaga kursis hoida, tunda huvi, miks mingid asjad käivad nii nagu käivad. Tuleb vaadata laiemat pilti, sest siis saab ka oma tööd paremini planeerida ja teha. On oluline tunda huvi, kuidas teised midagi teevad, tunda huvi, mida nad teavad. Teadmistes on jõud ja võim. Jõud ja võim oma aega kokku hoida ning mitte sõltuda alati kellestki teisest. Selle saavutamiseks tuleb osata kuulata, küsida, meelde jätta, märgata, vaadelda. Sealt tekibki tahe tegutseda, sest ma tean, kuidas asjad käivad ja kuidas olemasolevaid teadmisi kasutada. Ma tean, kuidas planeerida ja mida teha, et töö tehtud saaks.

Kuidas seda tegutsemistahet säilitada, kui peab kokku puutuma inimestega, kes ei ole nii motiveeritud? Inimestega, kelle tegutsemistahe on maha käinud ja kes ei leia seda midagi, mis uuesti käima tõmbaks? Lisaks sellele, et nad ise on suuna kaotanud ja näevad asju pooltühja klassi seisukohast [loe: vinguvad], hakkab see lõpuks mõjutama ka neid ümbritsevaid inimesi. Pikapeale muutub pidev negatiivse rõhutamine kõrvalseisjale raskesti talutavaks. Ei tasu loota, et teiste häiriva käitumise peale ärritumine kuidagi olukorda paremaks teeb. Ärritumine on ärrituja probleem, sest me ei saa kontrollida, kuidas teised käituvad. Küll aga saab kontrollida enda käitumist ja seda, kuidas ärritajale regeerida.

Üldjuhul ei saa sa muuta kedagi teist. Seega pead end olukorraga kohandama. Nagu kunagi on kirja pannud Marcus Aurelius: „Milliste asjaoludega oled kokku juhitud, nendega end ka sobita, ja milliste inimestega oled kokku viidud, neid ka armasta, ent tõeliselt.” Selle ütluse teise poolega on mul veidi raskusi, kuid arvan, et esmalt piisab ka sellest, kui osata leppida, et kõik on erinevad ning minu võimuses on valida, kas ma end teistest mõjutada lasen.